ERR Poolas: äsjased valimised tõid taas esile terava lõhe ühiskonnas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: EPA/Scanpix

Õiguse ja Õigluse partei sai Poola rahvalt taas tugeva mandaadi valitsemiseks. Ühe osa poolakate jaoks on nad pakkunud sotsiaalset tuge ning sobivat konservatiivset ilmavaadet, teise osa jaoks tähendab nende võim aga eelkõige õigussüsteemi ja kodanikuühiskonna nõrgendamist. Valimisi käis kohapeal jälgimas Epp Ehand.

Poola valimised tõid taas esile terava lõhe ühiskonnas, mis jookseb kohati lausa läbi perekondade. Ühel pool rindejoont on endiselt ülipopulaarne Õiguse ja Õigluse erakond, teisel pool tema kriitikud, vahendas saade "Välisilm".

Mis on Õiguse ja Õigluse sarnastele parteidele kõikjal maailmas sellise hoo sisse andnud?

"Ma arvan, et põhjused on sarnased üle maailma. See on suure osa ühiskonna pettumus globaliseerumises, liberaliseerumises, traditsioonilise ühiskonna kriisis, mitte niivõrd väärtustes, vaid klassistruktuuris ja sotsiaalsetes struktuurides. See on nii ka Poolas, kus suur osa ühiskonnast soovib rohkem kasu saada viimaste aastate majanduslikust ja sotsiaalsest muutusest," arvas Euroopa Välissuhete Nõukogu Varssavi büroo juht Piotr Buras.

Õigus ja Õiglus on leidnud tee nende valijateni pakkudes ühelt poolt sotsiaalseid toetusi ja konservatiivseid vaateid, samas on nad asunud oma võimu tsementeerimise teele politiseerides õigussüsteemi ja avalik-õiguslikku meediat. Demokraatia sureb samm-sammult, nentis Buras.

"Õiguse ja Õigluse arusaam riigist on modernismieelne poolautoritaarne kontseptsioon ilma võimude lahususeta ja partei domineerimisega riigis ja ühiskonnas. Idee heaoluriigist on samuti osa sellest riigi nägemusest, see on selline klientelistlik poolautoritaarne mudel. Ei ole midagi halba sotsiaalses ümberjagamises ja sotsiaaltoetustes, see oli hilinenud reform, aga probleem seisneb selles, et Õiguse ja Õigluse heaoluriigi mudel tähendab üksnes raha jagamist, see ei tähenda kõrgekvaliteedilisi avalikke teenuseid," selgitas ta.

Wirtualna Polska ja Do Rzeczy ajakirjanik Marcin Makowski teeb kaastööd ka konservatiivse ilmavaatega ajakirjandusväljaannetele. Tema seletas Õiguse ja Õigluse edu ühelt poolt sotsiaalprogrammide raha ja sellega koos nii öelda väärikuse ümberjagamisega, aga ka laiema meeleoluga.

"Ja see on ka lugu inimestest, kes on jäetud üksi nende omal maal. See on ühe huvitava raamatu pealkiri, mis rääkis Donald Trumpi võimuletulekust. Sageli lääne eliit lihtsalt unustab, et nad ei ole võimul sellepärast, et nad on lahedad ja Euroopa-meelsed ja neid toetavad suured linnad nagu Varssavi. Õigus ja Õiglus sai aru, kes on nende valijaskond ja mobiliseeris nad. Ja osa sellest moodustab ka osa Poola traditsioonist olla uhke poolakas olemise üle, olla rahvuslik ja marssida lipuga ringi. Selline õnnelik, liberaalne ja avatud Poola, kes valitses enne, alahindas sellist vajadust olla nähtav ja tunda end osana millestki suuremast," rääkis Makowski.

Nädalakirja Polityka toimetus ootas eelmisel nädalal Nobeli rahupreemia väljakuulutamist. Eelmisel päeval tuli kirjanduse Nobel Poolasse ja Olga Tokarczuk kutsus poolakaid üles hääletama demokraatia poolt. Ajakirja peatoimetaja asetäitja Lukasz Lipinski ütles, et mitteliberaalse demokraatia kõrval võib rääkida ka ebademokraatlikust liberalismist.

"Paljud inimesed eliidi hulgas leiavad, et inimeste tahe ei ole nii oluline ja kõige olulisemad on tehnokraatlikud reeglid. Võib-olla on aeg, et inimesed, kes nii arvavad, et kõik on paigas ja on ainult üks võimalik tee ja et ei ole alternatiive, siis populistlike liikumistega näitavad inimesed neile, et tulge siia ja vaadake meie probleeme. Selles ei ole iseenesest midagi halba. Vahel on populistide diagnoos tegelikult õige, aga retseptid, mida nad välja pakuvad on enamasti väga valed," arvas Lipinski.

"Kõigepealt nad arvavad, et inimeste tahe, mida nemad esindavad, on palju olulisem kui protseduurid, aga tänapäeva lääne ühiskonnas moodustavad reeglid ja õigusriik meie riikide vundamendi. Õõnestades õigusriiki õõnestad sa kogu riiki. Teiseks vajab populistlik partei võimul püsimiseks polariseerumist ja tugevaid emotsioone. Nii et me elame justkui pideva kodusõja situatsioonis. See on väga ohtlik, kui sa ehitad ühiskonna, kus ei ole tsentrit. Kui ei ole institutsioone, mis oleksid usaldusväärsed kõigi inimeste jaoks sõltumata nende poliitilistest eelistustest. Siis on raske hoida tõeliselt demokraatlikku ühiskonda. Ja kolmandaks ei tee Õigus ja Õiglus süsteemseid reforme seal, kus neid oleks vaja, nagu tervishoid, haridus ja avalikud teenused. Selleks vajalik raha jagatakse otseste sotsiaaltoetustena laiali," lisas ta.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: