Ülo Kivine: muutused tulevad, kuid eestlane piimast ei loobu
Eesti piimandus sööstab lähiajal enneolematute muutuste pöörisesse, kus üksteist hakkavad võimendama suurriikide turuvõitlus, tarbija harjumuste muutumine ning üha teravnev konkurents kaubanduses, kirjutab Ülo Kivine.
Lähiaastatel siinsel turul oma kauplused avav Lidli kett hoogustab nii tootjate kui ka kaupmeeste vahelist konkurentsi. Kodumaisele toidutootjale Lidl sellegi poolest halbu uudiseid ei too, sest kõik suuremad kaubandusketid on sunnitud jälgima tarbija eelistusi ja tarbija eelistab reeglina kodumaist.
Samal ajal kui üha rohkem inimesi eelistab laktoosivabasid piimatooteid, kogub hoogu ka uus trend, kus paljud asendavad piima taimsest toorainest valmistatud jookidega.
Uued lemmikud valmivad kaerast, hernest, mandlitest, kookosest, sojast, riisist. Sellised jooke on võimlik valmistada ka kodus oma kätega. Sarnase välimuse tõttu nimetatakse neid piimadeks.
Kui aga need tooted tulevad tehasest, siis ei tohi neid piimaks nimetada. Paar aastat tagasi keelustati selliste toodete nimetamine piimaks kogu Euroopa tasemel.
Kas mandlimahl ja veganliha võtavad üle?
Sarnased muutused toimuvad lihasektoris, kus üritatakse luua taimsel valgul põhinevat liha sarnast toodet. Piimatööstuste tooteportfellid hakkavad selliste trendide mõjul paratamatult muutuma. Põhiküsimuseks tõuseb, kas taimsed tooted suudavad asendada loomset valku, mida saab piimatoodetest.
Taimsete asendusjookide levikut pidurdab ennekõike hind, mis on piimatoodetest ligi viis korda kõrgem. Hinnatundlikkus määrab praegu veel olulisel määral ostukäitumist, mistõttu pole mõeldav nende toodete tarbimise massiivne kasv.
Taimejookide puhul räägitakse palju nende keskkonnasõbralikkusest, miks loobuda piimast kui loomset päritolu tootest. Siin jäetakse kahe silma vahele, et ka teravilja tuleb kasvatada, milleks kulub nii naftat kui ka kemikaale. Seetõttu ei pruugi taimsete jookide jalajälg olla ootuspäraselt väike.
Piima ja liha asendamisel taimsete toodetega mõjutab eestlaste tarbimiskäitumist kõige rohkem Soome, kust on saanud meie jaoks alguse mõjukas trend rasva ja suhkru tarbimise vähendamiseks.
Praegune trend, et piimale otsitakse alternatiive taimsete toorainete seast, majandust otseselt ei mõjuta isegi, kui taimsete jookide tarbimine peaks kahekordistuma: piima meenutavad joogid moodustavad ligi ühe protsendi turust.
Kuid need numbrid räägivad meile vaid olevikust, mitte tulevikust. Kui sotsiaalmeedia annab taimsete toodete propageerimisele hoogu juurde, siis avaldab see tugevat mõju nooremale põlvkonnale, mis toob järgneva kümne aasta jooksul kaasa suured muutused igas eluvaldkonnas.
Valik suureneb ja eristumine jätkub, kuid piim ei kao
Muutuste ulatuse kujutamiseks võiksime võrrelda tänast piimatoodete valikut 25 aasta tagusega, mil esmakordselt ilmus poelettidele jogurt, hiljem desserdid, pudingud. Praegu on valik palju suurem ja tarbijate meeleheaks lisandub uusi tooteid rohkem kui vanu eest ära kukub.
Traditsiooniliste piimatoodete segment areneb sama kiiresti edasi ja traditsiooniline piima tootmine jääb ka tulevikus valdavaks.
Taimsete piimalaadsete toodete turule toomist tuleb igati toetada, sest meie toidulaud peab olema mitmekesine. Tervise vaatevinklist on taimsel toorainel valmivad joogid siiski ennekõike asendustooted.
Taimsete toorainete peale mõtleme ka meie ja teeme selles vallas ka koostööd Tallinna Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusega. Meie prioriteediks ei ole praegu selliste toodetega turule tulla, kuid me jälgime arenguid, et olla muutusteks valmis.
Peame arvestama, et tegutseme rahvusvahelises konkurentsis ja Eesti toidutootjal on omaenda uute retseptidega turule tulek keeruline.
Me ei saa uuendusi teha vaid väikese koduturu jaoks, sest peame silmas pidama ekspordi väljavaateid. Igal turul valitsevad erinevad reeglid. Euroopa Liiduga ühinedes pidime taotlema erisust Eestis tavapärasele 2,5 protsendilisele piimale. Soomes on joogipiima rasvasisaldus valdavalt 1,5 protsenti ja Lätis 2,0 protsenti.
Tarbija eelistused võivad olla isegi väikeses Eestis täiesti vastandsuunalised. Mõned aastad tagasi tõi Farmi väga edukalt turule 3,8-4,2-protsendilise täispiima, mida müüakse nii ühe- kui kaheliitrises pakis. Samal ajal näeme laktoosivabade piimatoodete osakaalu kasvu: piim, hapukoor, kodujuust, või, jogurtid, merevaik, jm.
Vanasti oli piim pudelis, nüüd oleks see hullumeelsus
Samuti toimuvad muudatused pakendite turul, mida ilmestab eelkõige tarbija soov kasutada vähem plasti. Maa rahvastik kasvab, toodetakse üha rohkem ning oleks hea, kui meie ökoloogiline jalajälg samal ajal ei kasvaks. Pakenditootjatel käib praegu vilgas arendustegevus, et leida senisest õhemaid ja keskkonnasõbralikumaid lahendusi.
Traditsiooniliste pakendite arenduses juba lähiajal toimuvaid muutusi me seni ei oska ette näha. Klaasist piimapudelite juurde ei saa tagasi pöörduda ennekõike seetõttu, et kiiresti riknevale klaastaaras tootele on keeruline logistikat korraldada.
Toidusektorit hakkab kindlasti mõjutama arutelu põllumajandustoetuste üle. Eesti põllumeestele oleks kasulik, kui Euroopa Liit põllumajandustoetustest üldse loobuks, sest nii võrdsustuks konkurents. Praegu maksavad vanad Euroopa Liidu liikmesmaad oma põllumeestele uutest liitujatest suuremaid toetusi.
Toetuste kadumisega tõuseks paratamatult toidu hind, sest puudujääv osa tuleks võtta tarbijalt. Kui tõusevad juba hinnad, siis eeldatavasti väheneb ka toidu raiskamine. Kuid pean üpris vähetõenäoliseks, et Saksamaa ja Prantsusmaa selle ideega kaasa tulevad, sest nende põllumajandus on väga suures ulatuses toetustega reguleeritud.
Toimetaja: Kaupo Meiel