ERR Moskvas: aktivist nõuab linnavalitsuselt näotuvastusega valvekaamerate süsteemist loobumist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Gavriil Grigorov/TASS/Scanpix

Moskvas algab järgmisel nädalal kohtuprotsess, kus üks kodanikuaktivist nõuab, et linnavalitsus loobuks süsteemist, mis võimaldab läbi valvekaamerate automaatset näotuvastust, sest see rikub tema hinnangul inimeste õigusi ja privaatsust.

Moskva linnavalitsuse teatel on valvekaameraid linnas enam kui 160 000. Selle aasta lõpuks on 40 protsenti neist liidetud näotuvastamise süsteemiga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mõned moskvalased on aga rangelt selle tehnoloogia vastu. "Palun, pange need kaamerad lennujaamadesse ja raudteejaamadesse, kuid ei ole vaja jälgida tavainimesi ja nende ellu sekkuda," kommenteeris No Facial Recognition projektijuht Anastassia Gluškova.

"See süsteem tuvastab automaatselt teie näo. See on õudne - te ei tee midagi halba, lihtsalt sõidate metrooga. Järsku tekib programmis mingi viga ning
teie pilt satub kurjategijate andmebaasi. Vähe sellest, me ei tea tegelikult, kuidas seda pilti andmebaasist eemaldada. Ja veelgi enam, ka politseinikud ise ei tea seda," rääkis kodanikuaktivist Aljona Popova.

Ta pöördus kohtusse Moskva linnavalitsuse, siseministeeriumi ja ka teiste asutuste vastu. Ta nõuab, et näotuvastamissüsteem keelataks, sest see rikub tema hinnangul kodanike õigusi ja ka isikuandmete seadust.

"Praegu toimuv on vastuolus põhiseaduse artiklitega 23 ja 24 ning inimõiguste konventsiooni artikliga 8. See tehnoloogia tuleb keelata," selgitas advokaat Aleksei Paršin.

"Selle kohtuvaidluse võit võimaldaks juhtida väga paljude inimeste tähelepanu sellele, et totaalne jälgimine ei ole vastuvõetav, vaid see on ebaseaduslik ja ebanormaalne," ütles Popova.

ERR-i Moskva korrespondendi Anton Aleksejevi hinnangul ei ole väga tõenäoline, et politsei loobub niinimetatud tarkadest kaameratest. Eelmisel aastal näiteks peeti näotuvastamise tehnoloogia abil kinni üle 100 jalgpallihuligaani.

Samas ei ole süsteem ideaalne. "Kui toimus liiklusõnnetus naftafirma Lukoil asepresidendiga, siis need kaamerad järsku ei töötanud. Kui tapeti Boris Nemtsov, siis ka need kaamerad ei töötanud. Samas peetakse praegu näotuvastamise abil kinni neid, kelle poliitiline seisukoht ei kattu võimude omaga," selgitas Popova.

Aktivistid ei karda, et kaotavad kohtuvaidluse. "Euroopa inimõiguste kohtus on selles küsimuses seisukohad kujunenud. See on positiivne. Ma arvan, et lootust on," sõnas Paršin.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: