Lasteaia õppekava tööversioon üllatas õpetajaid vanameelsusega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Karin Koppel/ERR

Lasteaednike seas on pahameeletormi tekitanud haridusministeeriumis valminud lasteaia riikliku õppekava tööversioon. Lasteaedade juhid ja õpetajad leiavad, et see alavääristab nii neid kui ka lapsi ja tulevikku vaatava õppekava asemel nähakse selles tagasiminekut. Ministeeriumi sõnul on tegemist esialgse tööversiooniga, kuhu on oodatud kõigi ettepanekud.

Aasta aega tagasi kutsuti kokku töögrupp, kuhu kuulus pea paarkümmend lasteaedade, ülikoolide, lastevanemate, erinevate erialaliitude ja ametite esindajat. Ülesandeks oli nüüdisajastada üle kümne aasta kehtinud lasteaia riiklik õppekava. Muudatusi tehti palju ja kevadel mindi laiali.

Suureks üllatuseks avalikustati aga nüüd täiesti uue, ministeeriumi alla loodud töögrupi õppekava versioon. Lasteaednike sõnul nad oma ettepanekuid sealt ei leia.

Lasteaednike liidu juhatuse liige Evelin Sarapuu sõnul kasutatakse uues versioonis paljuski aegunud termineid.

"Väga paljuski on ette kirjutatud, kuidas õppetegevusi läbi viia, milliseid teemasid rühmas arutada. Milliseid laule ja tantse tuleb kindlasti lasteaias ära õppida. See pärsib õpetajate loovust ja autonoomsust, samuti ka laste loovust ja autonoomsust kui vabadust ja lasteaedade kui organisatsioonide loovust ja vabadust. Me näeme, et see on suuresti tagasiminek, mitte edasiminek ja areng," rääkis Sarapuu.

Mõned näited õppekavast:

  • "Mängu eesmärk teatatakse lastele täpselt, lühidalt ja konkreetselt, mitte ei piirduta teatega: "Hakkame mängima!"
  • "6-7-aastane laps oskab väljendada ennast muusikalis-rütmilise liikumise kaudu ja tantsida tantse "Eesti polka", "Labajalavalss", "Kaera-Jaan"

 Tallinna Tammetõru lasteaia õppealajuhataja ja alushariduse ühenduse juhatuse liige Evelyn Neudorf ütles, et õpetaja arvestab sellega, mis lapsi tegelikult köidab.

"Mu oma lastele meeldivad pigem Lotte lood, aga seal õppekavas neid ei ole, kuigi ma arvan, et need on ka väga õpetliku sisuga ja edasiviivad lood," märkis ta.

Lasteaednikud on ka sotsiaalmeedias seljad kokku pannud, et ministeeriumipoolse kava vastu võidelda. Sealsetes aruteludes nimetakse seda õppekava ka ideoloogiliseks ja tuuakse näiteid:

  •  "Lapsi tuleb suunata rahva pärimuste juurde. /.../ Kalliks tuleb pidada oma emakeelt, õpetada lastele rahvakombeid, tähistada rahvuslikke tähtpäevi ja mälestada rahvuslikke kangelasi (suurmehi ja -naisi) pidustustega. "
  • "Kaks- ja mitmekeelsed perekonnad on lapse kõne arengu poolest ülemaailmne probleem."

Ministeeriumi hariduskorralduse osakonna juhataja ja ministeeriumi töörühmas osalenud Ingar Dubolazov ütles, et uus töörühm kutsuti kokku sellepärast, et eelmine oli oma töö lõpetanud. Miks loodi aga täiesti uus versioon õppekavast, jääb selgusetuks.

"Kokku tuli ekspertide rühm, kõik on vaieldamatult oma ala eksperdid. Mina ei ole kindlasti nii pädev, et hukka mõista üht või teist lauset," lausus ta.

Dubolazov rõhutas, et miski ei ole veel kivisse raiutud ning need seisukohad, mis saavad väga suure vastuseisu või lükatakse ümber, ei pruugi õppekavasse jääda.

Küsimusele, kas ministeeriumi alla loodud töögrupp sai uue versiooni loomiseks poliitilisi suuniseid, vastas Dubolazov eitavalt.

Tiia Õun: uus õppekava on tagasiminek

Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun nõustus lasteaiaõpetajatega, et uus õppekava on tagasiminek.

Lasteaiaõpetajad on tema sõnul ärevil, sest uus õppekava on tagasiminek, ja on mures, kuidas selline dokument on tekkinud.

"Ühelt poolt puudub kavas õpikäsitus, et kuidas lapse õppimist mõista, teiselt polt nad (õpetajad) tunnevad, et nende autonoomiat on piiratud. Kolmandaks tekib teaduspõhisuse küsimus, et millest lähtuvalt on õppekava koostatud," rääkis Õun "Aktuaalse kaamera" stuudios.

Õuna sõnul tundub tõesti, et tööversioon on mitme inimese poolt kirjutatud, aga igaüks on oma tööd eraldi teinud.

"On terminoloogiliselt väga ebaühtlane, seal on väga palju erineva tasandi mõisteid, mis omavahel ei haaku. Ei ole ka lapsest lähtuvat lähenemist," märkis ta.

Õuna sõnul tunnevad õpetajad, et uue kavaga piiratakse nende autonoomiat.

"Selles õppekavas on päris palju ettekirjutatud, ka teemade lõikes, ja võib-olla ka küsitavas võtmes: loodus aitab ravitaimedega ja nii edasi," tõi ta näite.

Õpetajaid häirib tema sõnul ka selge keskkonna ettekirjutus, näiteks et muusikategemiseks peab olema avar ruum koos klaveri, plokkflöödi ja kandlega. "Õpetajad tunnevad, et neid ei usaldata enam," märkis Õun.

Õuna sõnul räägitakse õppekavas uuringutest, aga ei ole juures viiteid.

"Samas mõned uuringud, millele viidatud on, et näiteks rollimängud õhutavad kurjust, viha ja vägivalda, siis võiks väita, et nende väidetega me küll tänapäeval nõus ei ole. Rahvusvahelised teadusuuringud, mida me oleme ise teinud ja lugenud, väidavad pigem vastupidist," rääkis Õun.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: