Rahvastikuteadlased: kasvab nii sündide kui Soomest naasjate hulk ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Triin Lumi

Lõppenud aastal kerkinud sündide arv püsib veidi kõrgemana ka vähemalt 2019. aasta esimesel poolel, kasvab aga Soomest Eestisse tagasi tulevate inimeste hulk, prognoosivad rahvastikuteadlased.

Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor, akadeemik Tiit Tammaru rääkis ERR-ile, et viimase 10-15 aasta rände muutused näitavad muu hulgas väga tugevat sõltuvust majandustsüklist ja suurtel kriisiperioodidel on alati väljaränne kasvanud.

Kui aga eeldada, et kriisi alanud aastal ei tule, siis sisseränne tasapisi kasvab ja väljaränne tasapisi kahaneb.

"Põhjuseks on see, et demograafiline potentsiaal, kui tööturu kõrvale jätame, ikkagi väheneb. Peamises rändeeas inimesi on meil järjest vähem 1990. aastate madala sündivuse tõttu. Väljarände arv on stabiilne või isegi kahanevas trendis. Sisseränne on kasvavas trendis - samal eeldusel, et kriisi ei toimu," sõnas Tammaru.

Tema sõnul annab sisserändest suurima osa jätkuvalt meie oma inimeste tagasiränne - see on põhikomponent, mis vaevalt et väga muutuks.

"Eesti statistikaameti andmetel on ka Soomega ränne juba kergelt plussis ja Soome statistikaameti andmetel väga kerges miinuses. Aga trend on mõlema statistikaameti andmetel sama, et Soomest tuleb järjest rohkem inimesi tagasi Eestisse," lausus ta.

Seejuures on osal Eesti inimestel Soomes ka lapsed sündinud ning tagasirände puhul tulevad nemadki Eestisse.

Euroopa Liidust ja väljastpoolt EL-i saabuv ränne on aga hästi kirju ja mitmekesise geograafiaga. Tammaru sõnul võib arvata, et see mitmekesisus säilib või kasvab.

"Selle kõrval on põhiriigid Ukraina ja Venemaa, vaevalt ka siin mingit põhimõttelist muutust selle aasta jooksul toimub. Tõenäoliselt väike balansimuutus toimub, et Venemaa ja Ukraina osakaal väheneb tasapisi ja teiste riikide osakaal on tasapisi kasvamas. Seda toetab üliõpilaste ränne - see on hästi palju ajutise iseloomuga, aga mitte ainult. Ja lisaks see, et tööandjad otsivad järjest enam globaalselt endale töötajaid," selgitas akadeemik.

Väljarände puhul on esimesel kohal jätkuvalt Soome. Sinna suunduvad peamiselt lihtsama töö tegijad - ehitajad, oskustöölised ja nii edasi. Naiste seas on Soomes päris palju lihttöötajaid. Mujale minejatest osa moodustab õpiränne, mille puhul on Tammaru sõnul huvitav see, milliseks kujuneb Brexiti täpne mõju, sest suur osa õpirändest on ju suunatud Inglismaale. Kindlasti saab see nüüd väikese tagasilöögi.

Tammaru nimetas huvitavaks asjaolu, et Venemaaga ränne ei ole ka väljarände mõttes kuigi oluline.

"Oleme ka oma Eestis elavate vene ja ka eesti noorte väljarändekavatsusi uurinud ja noored, ka vene noored Eestis ikkagi Venemaa poole ei vaata. Euroopa, USA on need põhipunktid, kuhu tahetakse minna. Aga jällegi, kui Soome kõrvale jätta, hajub päris palju juba eri riikide vahel ära," tõdes ta.

Tammaru juhtis tähelepanu sellele, et rändearvud sisaldavad püsielanikkonna muutust, kuid kindlasti mõjutab meie rändepilti palju ka see, et ajutise tööjõu arvud on päris palju kasvanud. Eelmisel aastal tegid need suure hüppe ja sama suurt hüpet pole tänavu ilmselt oodata, kuid püsirände kõrval on see siiski väga oluline komponent, mida silmas pidada.

Mullu sündis rohkem kolmandaid lapsi

Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puur rääkis ERR-ile, et sündide arv oli eelmisel aastal umbes 800 või veidi rohkema sünni võrra suurem kui aastal 2017 ning tundub tõenäoline, et veidi suurem sündide arv säilib ka vähemalt järgmise aasta esimesel poolel.

"Kui kauaks selline pisut kõrgem tase kestma jääb, on keeruline täpselt öelda," sõnas Puur. "Eesti rakendas hiljuti uusi perepoliitka meetmeid, tõstis lastetoetusi ja kui toimunud tõus on sellega seotud, on huvitav näha, kui pika kestusega see mõju saab olema."

Puur lisas, et üldisemat trendi vaadates jääb pereloome- ja sünnituseas olevaid inimesi iga aastaga natuke vähemaks ning see mõjutab sündide arvu paratamatult vähenemise suunas.

"Lõpptulemus sõltubki sellest, milline nende erinevate tegurite mõju vahekord on. Nii et väga suurt muutust ma ei prognoosiks, pigem on tõenäoline, et  see arv võib järgmisel aastal olla sündide puhul samas suurusjärgus kui aastal 2018," lausus Puur.

Ta tõi välja, et mullune sündide arvu suurenemine puudutas Tervise Arengu Instituudi andmetel kõige rohkem kolmandate laste sünde ehk just seda rühma, mida lastetoetuste suurenemine enim mõjutas. Samas hoiatas teadlane poliitika mõju ülehindamise eest - sündimus pole siiski midagi sellist, mida poliitikakujundajad oma tahtmise järgi suurendada või vähendada saaks.

Loomulik iive on Eestis olnud juba aastaid vähem või rohkem negatiivne. See tuleb Puuri sõnul sellest, et sünnituseas olevate inimeste arv tasapisi väheneb, aga eakate arv samal ajal suureneb. Need kaks vastandlikku suundumust kokku loovadki olukorra, kus surmade arv kipub olema suurem kui sündide arv ja võib arvata,et see vahe võib kujuneda suurusjärku 1500 või isegi 2000 lähedale.

Veel ühe olulise sündimuse taset mõjutava tegurina tõi rahvastikuteadlane välja jätkuva suundumuse, et iga järgmise põlvkonna lapsed sünnivad natuke hilisemas vanuses olevatele vanematele. See muutus algas Eestis 1990. aastatel ning kestab 30–35 aastat või veidi enamgi, hoides iga-aastast sündide arvu suhteliselt madalal.

"Võib prognoosida, et selle mõju peaks järgmise kümnendi lõpuks muutuma oluliselt väiksemaks, kui mitte päris otsa saama. Selle mõju otsasaamisel omakorda on positiivne toime - kui sündide edasilükkamine jõuab lõpule ning kujuneb väljas uus stabiilne käitumismudel, siis on sellel aastapõhisele sündide arvule positiivne mõju," selgitas Puur.

Sündide absoluutarvu mõttes pole lähema paari kümnendi jooksul siiski suurenemist ilmselt oodata, vaid pigem muutub see praegusest veidi väiksemaks. Teadlase sõnul on aga iga-aastasest sündide arvust hoopis olulisem see, kui palju on igas põlvkonnas 40. eluaastatesse jõudes ühe naise kohta keskeltläbi lapsi sündinud. Just see määrab pikemas tulevikuvaates ära rahvastiku kestlikkuse ning võib ka väikestel põlvkondadel üsna korralik olla.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: