Kuressaare haigla sai 215-aastaseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Kuressaares avati esimene haigla juba 1804. aastal. Reedel tähistaski haigla suurt sünnipäeva.

Kuressaare haigla kuulub oma järjepidevusest lähtuvalt Eestimaa vanemate haiglate esiviisikusse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ta täitis pigem hooldekodu funktsiooni, samas ka mitte täiesti, sest eks neid nn vaestemaju oli ka, aga seda nimetati ikkagi haiglaks. Tal oli ambitsioon olemas ja olid lepingud arstide ja põetajatega," selgitas Tartu ülikooli meditsiiniajaloolane Ken Kalling.

Uus ajastu algas 1937. aastal, kui alustati praeguse haigla ehitusega, kuhu koliti sisse 1940. aastal.

Kui praegu on Kuressaare haigla nn palgalehel suurusjärgus 400 töötajat, siis veel umbes 40 aastat tagasi olid haiglapersonali nimistus ka kaks oinast - Endel ja Evald -, kes andsid oma väärilise panuse haiglatöösse.

"Jah, nii see oli. Nad ei olnud mingid muidusööjad, neil oli oma kindel funktsioon siin majas. Nimelt nende kõrva veenist võeti verd iga kahe nädala tagant ja nende eretrotsüütidega, mis ka veel ära pesti /.../, määrati patsientide reesusfaktorit veres," kirjeldas 45 aastat Kuressaare haiglas töötanud arst Juhan Nemvalts.

Auväärses eas sünnipäevalapsele ja saarlastest patsientidele avaldati ka pisut tulevikuplaane.

"Mina ütleks, et selliseid ohte või võimalusi, et hakata vähendama maakondades, just eriti saarelistes piirkondades mingeid teenuseid, kindlasti ma õigeks ei pea. Ja selliseid hetkel minu laual ei ole ja kui ka oleks, siis ma neid ei toetaks," kinnitas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: