Hariri andis reedel valitsusele kolm päeva aega toetada tema võtmetähtsusega reforme.

"Ma sean väga lühikese tähtaja ehk vaid 72 tundi," ütles Hariri telepöördumises.

"Ta saatis nõudmised kõikidele fraktsioonidele ja sai nende nõusoleku. Homme ta läheb valitsusse reformidele ametlikku heakskiitu saama," kinnitas valitsusallikas uudisteagentuurile AFP.

Sajad tuhanded liibanonlased avaldasid pühapäeval neljandat päeva järjest meelt maksude tõstmise ja korruptsiooni vastu osana protestidest, mis kõigutavad valitsuse jalgealust.

Meeleavaldused seiskasid argielu pealinnas Beirutis, riigi suuruselt teises linnas Tripolis ja lõunapoolses sadamalinnas Tüüroses, mille tänavad olid täis rahvuslippe lehvitanud meeleavaldajaid, kes hüüdsid "revolutsioon" ja "rahvas nõuab režiimi langemist".

Maailmapanga andmeil elab üle veerandi Liibanoni elanikkonnast allpool vaesuspiiri. Riigi poliitiline eliit on püsinud alates 1990. aastal lõppenud 15-aastasest kodusõjast suuresti muutumatuna. Liibanonis, mille rahvaarv oli enne Süüria sõda 4,5 miljonit, elab umbes 1,5 miljonit süüria põgenikku, keda paljud poliitikud süüdistavad riigi hädades.

Hariri on kutsunud teiste poliitiliste jõudude liikmeid tema valitsusele toetust avaldama, kuid neli kristlaste erakonna ministrit otsustasid laupäeval hoopis valitsusest lahkuda.

Liibanoni poliitiline süsteem on loodud hoidma tasakaalu riigi eri ususektide: kristlaste, islamiusuliste sunniitide ja šiiitide ning druuside vahel. Kriitikute sõnul on see eestkostel ja sektantlusel põhinev süsteem hambutu ja vastandab erinevaid ühiskonnarühmi üksteisele.

Liibanoni kristlaste liider, parempoolset erakonda Liibanoni jõud juhtiv Samir Geagea põhjendas valitsusest lahkumist usu kaotamisega sellesse, et rahvusliku ühtsuse valitsus suudab juhtida riigi üha süvenevast majanduskriisist välja.