Liibanonis avaldasid valitsuse vastu meelt sajad tuhanded inimesed ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Meeleavaldus Beirutis.
Meeleavaldus Beirutis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Sajad tuhanded liibanonlased avaldasid pühapäeval neljandat päeva järjest meelt maksude tõstmise ja korruptsiooni vastu osana protestidest, mis kõigutavad valitsuse jalgealust.

Meeleavaldused seiskasid argielu pealinnas Beirutis, riigi suuruselt teises linnas Tripolis ja lõunapoolses sadamalinnas Tüüroses, mille tänavad olid täis rahvuslippe lehvitanud meeleavaldajaid, kes hüüdsid "revolutsioon" ja "rahvas nõuab režiimi langemist". 

Rahva pahameel on podisenud alates kasinuseelarve vastuvõtmisest juulis, kuid viimaseks piisaks sai valitsuse plaan maksustada kõned sõnumirakendustes.

Telekommunikatsiooniminister Mohammad Choucair ütles neljapäevase meeleavalduste järel, et valitsus loobus sellest plaanist. See aga on meeleavaldustele vaid hoogu juurde andnud. 

Nüüd nõuavad protestijad riigi poliitilise süsteemi põhjalikku ümberkorraldamist. 

Maailmapanga andmeil elab üle veerandi Liibanoni elanikkonnast allpool vaesuspiiri. Riigi poliitiline eliit on püsinud alates 1990. aastal lõppenud 15-aastasest kodusõjast suuresti muutumatuna. 

Beirutis hüüdsid meeleavalduste juhid pühapäeval konkreetsete poliitikute nimesid, millele rahvahulk vastas sõimusõnadega. 

Meeleavaldused on seni möödunud suuresti rahumeelselt. 

Protestid ähvardavad kaasa tuua läänemeelse sunniidist peaministri Saad Hariri valitsuse lagunemise.

Hariri on kutsunud teiste poliitiliste jõudude liikmeid tema valitsusele toetust avaldama, kuid neli kristlaste erakonna ministrit otsustasid laupäeval hoopis valitsusest lahkuda. 

Reedel andis Hariri valitsuserakondadele kolm päeva aega tema tähtsamaid reforme toetada. 

Valitsus kaalub meeleavaldustest hoolimata teisigi kasinusmeetmeid riigi raskustes majanduse päästmiseks ja selleks, et tagada 11 miljardi dollari ulatuses välisabi kohalejõudmine, mida rahvusvahelised doonorid mullu lubasid.

Lähikuudel peaks valitsus osana järgmise aasta riigieelarvest teatama maksude tõstmisest.

Liibanoni poliitiline süsteem on loodud hoidma tasakaalu riigi eri ususektide: kristlaste, islamiusuliste sunniitide ja šiiitide ning druuside vahel. 

Kriitikute sõnul on see eestkostel ja sektantlusel põhinev süsteem hambutu ja vastandab erinevaid ühiskonnarühmi üksteisele. 

Liibanoni kristlaste liider, parempoolset erakonda Liibanoni jõud juhtiv Samir Geagea põhjendas valitsusest lahkumist usu kaotamisega sellesse, et rahvusliku ühtsuse valitsus suudab juhtida riigi üha süvenevast majanduskriisist välja.

"Me oleme nüüd veendunud, et valitsus ei suuda astuda vajalikke samme olukorra päästmiseks," ütles ta.

Nelja ministri lahkumine ei too aga kaasa 30-liikmelise valitsuse lagunemist.

Teised valitsuse osalised, nende seas šiiitlik liikumine Hezbollah ja kristlaste Vaba Patriootlik Liikumine, on valitsuse tagasiastumise vastu. 

Meeleavaldajad kiitsid Geagea avaldust, kuid nõudsid põhjalikumaid muutusi. 

Liibanoni majanduskasv on viimastel aastatel soiku jäänud ning naaberriigis Süürias kaheksa ja pool aastat kestnud sõjast tingitud raskusi võimendab siseriiklik poliitiline patiseis. 

Liibanonis, mille rahvaarv oli enne Süüria sõda 4,5 miljonit, elab umbes 1,5 miljonit süüria põgenikku, keda paljud poliitikud süüdistavad riigi hädades. 

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: