Erikontroll solvas kohtunikke: ministeerium nuhib meie järele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1571974320000 | amCalendar}}
Uue kohtumaja avamine
Uue kohtumaja avamine Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti kohtunike ühingu jaoks on arusaamatu, miks ja millistel õiguslikel alustel tegi justiitsministeerium 2019 suvel erakorralise kontrolli, et teada saada, mida ja kui palju kohtunikud kohtute infosüsteemist vaatavad. Ühing nimetas järelevalvet kahetsusväärseks ja lubamatuks.

Justiitsministeerium viis 2019. aasta suvel läbi erakorralise kontrolli, mille käigus vaadat, kas ja kui suures ulatuses on kohtunikud alla laadinud kohtute infosüsteemis (KIS) dokumente kohtuasjades, milles nad ei olnud ise menetlejateks.

Kohtunike ühingu andmetel saatis ministeerium lisaks järelpärimise riigikohtu esimehele, soovides teavet konkreetsete kohtunike toimingute kohta.

Kohtunike ühing ei mõista, millistel õiguslikel alustel või eesmärgil tegi ministeerium järjekordse kohtunike tegevuse kontrollimise järelevalve. Ühing oli juba varem (2018 juunis) saatnud justiitsministeeriumile hoiatava pöördumise, kus selgitati, et ministeeriumil puudub igasugune õiguslik alus sellisteks järelevalvetoiminguteks kohtunike suhtes.

"Kohtute seaduse alusel võib üksnes kohtu esimees kontrollida kohtunike tegevust järelevalve korras. Kohtute seadus ei näe ette, et justiitsministeeriumil oleks õigust teostada kohtunike mistahes toimingute osas järelevalvet," märkis kohtunike ühingu esimees Indrek Parrest kirjas justiitsminister Raivo Aegile.

Ühingu hinnangul on ministeerium segamini ajanud infosüsteemi ja selle kasutajate üle tehtava järelevalve. Kuigi KIS-i määruse järgi teostab vastutav töötleja ehk justiitsministeerium järelevalvet registri üle, siis see ei tähenda, et ministeerium võiks järelevalvet teostada ka süsteemi kasutajate ehk kohtunike toimingute üle.

"(Kohtunike ühing) on jätkuvalt veendumusel, et justiitsministeerium kui andmebaasi vastutav töötleja saab kontrollida ja teha järelevalvet andmebaasi üldise funktsioneerimise üle. Sellise järelevalve teostamise õigus ei saa hõlmata õigust kontrollida sisuliselt seda, kas või milliseid toiminguid teevad õigusemõistmise raames KIS-is kohtunikud," märkis Parrest.

Ühing on seisukohal, et ministeeriumi "järjekordse kohtunike tegevust puudutava erakorralise järelevalve läbiviimiseks" puudus õiguslik alus.

"Peame sellist järelevalvet kahetsusväärseks, lubamatuks ning kohtute sõltumatuse põhimõtet rikkuvaks," kirjutas Parrest ja lisas, et sellise käitumisega võib ministeerium muuta ka infosüsteemi enda kohtunike jaoks ebausaldusväärseks ning vähendada selle kasutamist.

Parrest soovib, et ministeerium selgitaks, miks taoline järelevalve läbi viidi ning miks pöörduti teabe saamiseks riigikohtu esimehe poole. Samuti soovib ühing teada, millistel alustel kahtlustati konkreetseid kohtunikke väidetavalt ebaõigetes toimingutes.

Parresti sõnul pole siiani ei õigusaktide ega juhendiga reguleeritud, mida võivad kohtunikud andmebaasis teha. Ühingu hinnangul peaks regulatsioonid siiski paika panema, sest praegu ei piira kohtunike tegevust KIS-is ükski õigusakt.

Lisaks pole ministeeriumil alust keelata menetlusosalistel tutvuda andmebaasis ennast puudutavate andmetega, sest seda ei keela menetlusseadustikud, märkis Parrest.

Justiitsministeerium: meie pädevus on piiratud, aga mitte täiesti puudu

Justiitministeeriumist öeldi ERR-ile, et kuna kohtute infosüsteem on suur ja tundlik andmebaas, sest see sisaldab hulga isikute eraelulisi andmeid - kuriteo ohvrite, lapsendamiste, isikute suhete, tervisliku seisundi, varade jne kohta - on oluline tagada kontroll andmete töötluse üle, et välistatud oleks isiklikust huvist tingitud päringud ja andmete edastamised.

Kirjaliku kommenteeris märgiti, et kuivõrd inimeste eraelu puutumatus ja isikuandmed peavad olema kaitstud ning andmekogus olevaid andmeid on õigus töödelda üksnes ametiülesannete täitmise eesmärgil, siis tulenevalt andmekaitse reeglitest on kohustus isikuandmete töötlemise õiguspärast kontrollida.

Kuigi justiitsministeerium on kohtute infosüsteemi vastutavaks töötlejaks, on nende pädevus piiratud, kuid mitte täielikult puudu.

"Justiitsministeeriumil puudub õigus kontrollida, mis põhjendustel on konkreetsed kohtunikud andmeid töödelnud, ning kujundada seisukohta selle õiguspärasuse osas. Antud pädevus on kohtu esimeestel. Küll aga saame tulenevalt vastutava töötleja rollist teha väljavõtte kohtute infosüsteemis teostatud päringute osas ja edastada teabe kohtute esimeestele, kellel on pädevus järelevalvet teha," selgitas ministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.

Ministeeriumist edastati päringuandmestik riigikohtu esimehele tutvumiseks, kes saab ise otsustada, mis edasi teha. Kahtluse korral andmete õiguspärase töötluse osas saab esimees viia läbi järelevalve toiminguid.

Tuulik märkis, et ministeerium ei oota riigikohtult teavet konkreetsete kohtunike tegevuste põhjendatuse õiguspärasuse kohta ega sekku õigusmõistmisesse.

"Küll aga on justiitsministeeriumi ootus, et toimuksid regulaarsed kontrollid ning kahtlust äratavatele teabepäringutele reageeritaks," ütles ta.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: