Sofia palus reedel kohtumisele kutsutud Vene suursaadikult, et Moskva kutsuks diplomaadi tagasi, sest eriprokurörid said kinnituse kahtlusele, et mees tegeles Bulgaarias luuramisega. 

"Välisministeeriumil on teavet, et kõnealune isik on Bulgaariast juba lahkunud," teatas Bulgaaria välisministeerium esmaspäeval.

Prokuröride sõnul tegi Vene saatkonna esimene sekretär alates 2018. aasta septembrist "luuretööd tavapäraste konspiratiivsete kohtumiste kaudu".

Kõnealune diplomaat kohtus Bulgaaria kodanikega, kellest üks oli kõrge ametnik, kellel oli ligipääs Bulgaariat, Euroopa Liitu ja NATO-t puudutanud salastatud andmetele, ütles prokuratuur.

Uurimine kinnitas, et kohtumiste eesmärk oli pääseda ligi riiklikult salastatud infole, mille eest pakuti materiaalset kasu, lisas ametkond.

Prokuratuuri sõnul ei lubanud mehe diplomaatiline puutumatus talle süüdistust esitada, kuigi selleks olid tõendid olemas. Sel põhjusel panid prokurörid uurimise seisma ning suunasid leiud reedel välisministeeriumile.

Bulgaaria on suuresti säilitanud oma nõukogudeaegsed ajaloolised, kultuurilised ja majanduslikud sidemed Venemaaga.

Eelmisel aastal keeldus NATO ja EL-i liige Bulgaaria viskamast välja Vene diplomaate pärast seda, kui Vene sõjaväeluureteenistuse (GRU) agendid mürgitasid märtsis Inglismaal endise topeltagendi Sergei Skripali.

Kuid pinged Sofia ja Moskva vahel keesid üle tänavu septembris, kui Bulgaaria prokurörid esitasid luuresüüdistuse venemeelsele aktivistile ning keelasid tema venelasest agendijuhil ja ühel miljardärist Vene pankuril riiki siseneda.

Sofia sattus Moskvaga luureafääri ka 2001. aastal. Tollal saatis Bulgaaria riigist välja kolm Vene diplomaati pärast seda, kui kaks Bulgaaria sõjaväeluureametnikku jäid vahele katsega anda salastatud dokumente üle Vene saatkonna aia.