Noortegarantii kaudu on tuge saanud ligi 600 noort ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Noored.
Noored. Autor/allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Kohalikud omavalitsused on alates 2018. aasta kevadest kasutanud noortegarantii tugisüsteemi, et välja selgitada haridusest ja tööturult eemale jäänud noored ning pakkuda neile tuge. Pooleteise aasta jooksul on tugisüsteemi kaudu abistatud ligi 600 noort.

"On neid noori, kellel on näiteks vaja abi lihtsalt töötukassani jõudmisel, et töötukassa pakub näiteks toetusi, teenuseid, aga noor ei ole mingil põhjusel sellest olnud varasemalt teadlik. Või on siis noori, kes on üritanud korduvalt oma haridusteed koolis jätkata ja siis on näiteks see ebaõnnestunud ja vajavad lihtsalt tuge ja arutelu, et kuidas siis edasi," rääkis sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Kelli Ilisson.

Abivajavavate noorte leidmiseks tehakse paar korda aastas olukorra analüüs ja koostatakse nimekirjad, mis ongi sisendiks kohalike omavalitsuse sotsiaaltöötajatele, kes siis, kas e-kirja või telefoni teel noortega ühendust võtavad.

Illisson ütleb, et pooleteise aasta jooksul on noored, keda süsteemi kutsutud, muutunud koostööaltimaks: "Aegamööda on see valmisolek abi vastu võtta ja öelda "Jah!" järjest suurenenud. On olnud noori, kes on algusest peale nimekirjas olnud, töötaja on proovinud kontakti võtta, aga näiteks ei ole esimesel korral õnnestunud, aga nüüd näiteks aasta möödudes, kui noor näeb, et see on toimiv süsteem ja abi pakutakse järjepidevalt, tekib ka julgus öelda "Jah!" juhtumikorraldajale ja vaadata siis, mis juhtumikorraldajal pakkuda on."

Küsimusele, kas loodud noortegarantii tugisüsteem võiks pikemas perspektiivis lahendada ka ülejäänud tuhandete noorte kooli ja töö mured, vastas Illisson, et lootused on selles suunas suured, aga palju sõltub siiski ka noortest endist ning kohalikest omavalitsustest – praegu on süsteemiga liitunud 44 omavalitsust.

"Siin peab olema selline hästi läbimõeldud süsteem, et kohalik omavalitsus võib proovida ja soovida, aga kui kohalikul omavalitsusel ei ole näiteks ressurssi, et pakkuda neid teenuseid, mida noor vajab, siis ikkagi võin mingi tupik ette tulla, et kindlasti on see võti ka nii öelda koostöö arendamist, et seda ma vähemalt usume ja sinna suunda ka igatahes ka liigume," rääkis Illison.

Eestis on ligikaudu 10 000 noort inimest, kes ei käi koolis, tööl ega osale muul viisil ühiskonnaelus. Olukorra parandamiseks hakati sotsiaalministeeriumis 2017. aastal arendama noortegarantii tugisüsteemi, mis aitaks läbi IT-lahenduste leida need, 16-26 aastased noored, kes ühiskonnaelus passiivseks jäänud ning seejärel, personaalset lähenemist pakkudes tutvustada seesugustele noortele võimalusi, mis kooli-või tööturul pakkuda on.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: