"Me oleme kogu aeg väga vaoshoitud olnud!" ehk poliitiline tulevärk "Esimeses stuudios"
ETV saates "Esimene stuudio" kohtusid kolmapäeval erakondade esimehed, et debateerida eelarve, investeeringute, pensionitõusu, teise pensionisamba, Ukraina viisavabaduse ja eestikeelse hariduse üle. Saate keskpaigast alates diskussiooni temperatuur tõusis ja kolleegide seisukohtadele hakati üha tihemini peale rääkima.
Riigieelarve arutelu juures lubas peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas, et jahtuva majanduse tingimustes koostatava eelarve puhul siseturvalisuse, õpetajate ja meditsiinivaldkonna palkade kallale ei minda, kuid täpsemalt midagi veel öelda ei saa.
"Tuleb tervikeelarve üle vaadata, esitame riigikogule täiesti hea ja korraliku eelarve," ütles Ratas.
Opositsioonilise Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et eelarvekoostamine on pingeline seetõttu, et Ratase valitsus on kulutanud üle oma võimete. Hea tava näeb ette, et headel aegadel pannakse raha kõrvale, et halbadele aegadele vastu panna, aga kuna Ratase valitsus on heal ajal kogu raha ära kulutanud, siis nüüd, mil majandus näitab jahtumise märke, pole lisaraha olemas, sest seda ei kogutud.
Riigieelarvet ootab revisjon
EKRE esimees Mart Helme väitis, et Reformierakonna valitsemise ajal aeti riik üle mõistuse kalliks, misõttu tuleb riigieelarvele teha revisjon.
"Roogime sealt välja kõik selle, mis on riigieelarvele kurnav, mida pole sinna vaja ja mis on pandud sinna tiksuma võib-olla juba 15 aastat tagasi," teatas Helme. "Reformierakond oli valitsuses 17 aastat ja tekitas selle ajaga riigi, mis on paks, laisk ja ebaefektiivne."
Helme lubas revisjoni käigus leida eelarvest miljoneid, mis saaks suunata Eesti majandust edendama. Ratas kinnitas revisjoni tegemise plaani.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder teatas, et eelarve ei ole pingelisem kui eelmised eelarved ning olukorra on kujundanud ametnike tehtud majandusprognoosid, mis on oluliselt muutunud, mistõttu ei ole vaja otsida ka olukorrale süüdlast.
Seeder väitis, et see valitsus vaatab ette, keskendudes riigi püsikulude optimeerimisele ja pikaajalistele investeeringutele.
"Kindlasti leitakse kokkuhoiukohad. Eelarve esitatakse kooskõlas seadusega," lubas Seeder.
Kaja Kallas heitis koalitsioonile ette, et neil puudub pikaajaliste investeeringute vaade ning alustama peaks teadus- ja arendustegevusse lubatud üheprotsendilise investeeringu elluviimisest, millest sõltub ühiskonna areng ja rikkus pikas perspektiivis.
Ratas Kallasega ei nõustunud ja nimetas pikaajaliste investeeringutena kliimat ja keskkonda puudutavaid otsuseid, nagu raudtee elektrifitseerimine, mis ootas otsuse tegemist 15 aastat, aga ka ammu oodatud hoonete rajamist või renoveerimist ERR-ile, rahvusraamatukogule ja rahvusarhiivile.
Seeder ütles, et kindlasti ei kärbita kaitsekulutusi, mis on prioriteet, aga teadus-arendustegevuse rahastus kasvab ühes taktis majanduskasvuga. Ühe protsendini jõudmine SKP-st on küll seatud eesmärk, aga järgmisel aastal selle täitmiseni ei jõuta.
Loominguline lähenemine investeeringutele ja majanduslangusele
Helme lubas, et sisejulgeoleku valdkonnas koondamisi ei tule: "Politseijuht ei pea hakkama inimesi koondama."
Tulevikku vaatavad investeeringud aga tulevad. "Ei pea paika, et me ei vaata tulevikku. Aga ne vaatame loominguliselt, mitte stagneerunult. Me otsime võimalusi, et teha ära asjad, mis on vajalikud," teatas Helme.
EKRE esimehe sõnul ei saa maanteid jääda neljarajalisteks ehitama kümne kilomeetri kaupa, sest muidu ehitame neid sada aastat ja hakkame vahepeal teisest otsast juba remontima.
"Kui teeme loominguliselt, siis ehitame need kiiresti valmis," lubas Helme.
Loominguliseks lähenemiseks nimetas Helme plaani suunata paari aasta pärast saabuva majanduslanguse ajal töötuks jäävate inimeste ülejääk teedeehitussektorisse.
"See on puhver, mis aitab meil mõõnaperioodist välja tulla," teatas Helme.
Kallas juhtis tähelepanu sellele, et valitsus pole neljarajaliste teede ettevalmistustöödega veel algust teinud: selleks, et neid paari aasta pärast ehitama saaks hakata, tuleks projekteerimisega juba nüüd algust teha, kuid siiani pole valitsusel selles vallas veel midagi ette näidata, mida töövõiduks võiks nimetada.
Raha otsimine erakorraliseks pensionitõusuks
Ratas kordas sel nädalal välja öeldut, et indekseerimise abil kasvavad pensionid järgmisel aastal keskmiselt kaheksa protsenti, kuid järgmise kahe-kolme nädalaga saab selgeks, kas valitsusel õnnestub leida lisaraha ka erakorraliseks pensionitõusuks.
"Ei saa täna veel kindlalt öelda, et erakorraline pensionitõus pluss indekseerimine on 2020. aasta aprillist sada eurot, aga me pingutame kõik selle nimel, et see oleks võimalikult suur," teatas Ratas.
Helme tunnistas, et koalitsioon istus enne saadet mitu tundi koos ja arvutas rahanumberid, selgitamaks välja, milline võiks olla nende võimekus tõsta erakorraliselt pensione ja täita teisi lubadusi. Kõnelused jätkuvad neljapäeval valitsuskabinetis.
"Täna konkreetseid numbreid välja käia oleks ennatlik ja vale. Ei saa panna kätt piiblile ja öelda, et nii jääb," tõdes Helme.
"Kõik aastad on olnud suur mõjuanalüüs meie kontodel"
Kõige tulisemaks läksid väljaütlemised teise pensionisamba teemal, siis hakkasid poliitikud juba korraga rääkima ega lasknud üksteisel kohati mõtteid lõpetada.
Ratas pareeris Eesti Panga etteheiteid, et pensionisamba reform tehakse ilma mõjuanalüüsita.
"Ei saa öelda, et mõjuanalüüsi ei ole ega tule. Kõik aastad on olnud suur mõjuanalüüs, mis on meie kontodel. Teise pensionisamba tootlikkus pole kaugeltki see, mida on algusest peale meile lubatud," teatas Ratas.
Pensionireformi peaideoloog Seeder lubas, et tegelik mõjuanalüüs tuleb ka. Küll aga väitis ta, et võlanõudjad inimeste teise samba pensioniraha kallale ei pääse, kui nad selle ise investeerivad. Vabale rahale inimeste käes saab aga ka praegu esitada sissenõudeid ja nii jääb see ka tulevikus.
Ka Ratas kinnitas, et mõjuanalüüsid on ettevalmistamisel nii rahandus- kui ka sotsiaalministeeriumis. Ta aga opositsiooni pessimismi samba lõhkumisel ja sellega iseäranis väiksema sissetulekuga inimeste vaesusriski ajamisel ei jaganud: "Eesti inimesed on väga targad oma rahaasjades ja pikas vaates ka üsna konservatiivsed."
Helme oli pahane teise pensionisamba müüjate peale: "Kui pensionisüsteem loodi, hakati mulle iga kord, kui ma nina panka pistsin, pensioni teist sammast pähe määrima. Minu varade maht, mis muidu oleks pensionisambas muidu võib-olla ainult mõnikümmend tuhat eurot, on kordades ja kordades suurem tänu sellele, et mu raha on olnud minu enda kasutada ja investeerida," teatas Helme.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar tõi esile, et sotside valitsuses olles võeti vastu otsus, et pensionifondide valitsemistasud väheneksid, millega võeti juba suund süsteemi parandamisele.
"Teise samba tootlus on olnud läbi aastate kõrgem kui elukalliduse tõus. Pangakontol seistes oleks see raha põlenud oluliselt rohkem kui teises sambas. Kas viskame hoolega ja pikalt ehitatud süsteemi aknast välja ja hakkame uut ehitama?" küsis Saar, juhtides tähelepanu sellele, et teise samba vabatahtlikuks muutmisega saavad kõige valusamalt pihta kõige madalama sissetulekuga inimesed, juhul kui nad oma säästud sambast välja võtavad. Saar rõhutas, et ise suudavadki investeerida vaid Helme-sugused, kellele on korralikud sissetulekud selleks.
"Me ei võta kelleltki võimalust teises sambas jätkata. Maksed jätkuvad, kui inimesed otsustavad teisest sambast mitte lahkuda. Vaestel on võimalik teises sambas jätkata ja ta investeeringud seal kasvavad, kui te nii väidate. Rikkamatel on aga võimalus ise raha kasvatada, kui saavad oma säästud sambast välja võtta," leidis Helme.
Seeder ütles, et esimese samba tootlus on olnud pika perioodi vaates teisest sambast parem, sest on arvestanud majanduskasvu ja palkade kasvuga, mistõttu kasvab tunduvalt kiiremini kui fondide tootlus.
"Esimene sammas on tunduvalt solidaarsem kui teine sammas, mille tahame nüüd vabaks teha," teatas Seeder, väites, et sotsid võitlevad teist pensionisammast kaitstes eeskätt finantsasutuste huvide eest.
Saar aga hoiatas, et esimese samba tootlikkus on teise samba omast suurem vaid seni, kuni tööealine elanikkond ületab pensionäride arvu, sest selle seemneks on tööealiste makstav sotsiaalmaks. Kuna see peagi muutub, kahaneb ka esimese samba tootlikkus.
Ratas teatas, et kui teine sammas teha vabatahtlikuks, tuleb esimeses sambas teha erakorraline pensionitõus lisaks pensionite indekseerimisele, sest üle 50 protsendi eakatest elab allpool suhtelist vaesuspiiri.
Kallas tõlgendas seda nii, et peaminister soosib raha väljavõtmist teisest pensionisambast, sest selle pealt peavad inimesed maksma tulumaksu, mis siis suunatakse valimislubaduse täitmisesse ehk erakorralisse pensionitõusu, nimetades Ratase plaani erakordselt küüniliseks.
Helme aga teatas, et demograafiline oht pensionäride arvukuse ületamisele tööealisest elanikkonnast puudub, sest koalitsioonierakondade juhtidel on kõigil neli kuni kuus järeltulijat, mida aga opositsioonierakondade juhtidel pole ette näidata.
Viisavabadust Ukrainaga ei saa ühepoolselt tühistada
Helme tunnistas, et ta palus uurida järele, kas viisavabadust Ukrainaga oleks võimalik tühistada, kuid aimas juba ette, et see pole võimalik, sest mõlemad riigid kuuluvad Schengeni viisaruumi.
"Tahtsin juhtida tähelepanu sellele, et meil on väga tugev rändesurve idast," põhjendas Helme viisavabaduse küsimuse tõstatamist, väites, et ränne idast on ületanud taluvuspiiri, mistõttu on vajalik sekkuda. Ta kirjeldas, kuidas politsei- ja piirivalveamet võtab pidevalt piiri peal maha Ukrainast saabuvaid inimesi, kes "tulevad siia nagu turistid, aga kotis on kellud ja vaaderpassid ehk nad tulevad siia tööd tegema", heitis Helme ette. "Me ei saa kahjuks viisavabadust Ukrainaga tühistada, aga see on teema, mis on laua peal."
Ratas aga ei kinnitanud, et Ukrainaga viisavabaduse kaotamine oleks üldse teema.
Viisababadus Ukrainaga on kindlasti olnud meie põhimõtteline otsus, Ukraina toetamine on olnud meie põhimõtteline otsus, seda ei saa ka ühepoolselt tühistada. Kui inimesed tulevad sisse ühel ettekäändel, aga teevad siin midagi muud, siis tuleb sellega tegelda. Loomulikult me toetame Ukrainat," teatas peaminister.
Kallas nimetas Ukraina viisavabaduse küsimust järjekordseks näiteks sellest, kuidas Ratase valitsus muudab samm-sammult Eesti välispoliitilist kurssi. "Meil on viisavabadusest Ukrainaga kindlasti rohkem võita kui kaotada," kinnitas ta.
Ratas vaidles talle vastu: "Ei Eesti valitsus ega ka riigikogu selles koosseisus ei muuda Eesti välispoliitilist kurssi."
Ka Seeder nimetas Ukrainat Eesti liitlaseks, mistõttu on Eesti eesmärk hoopis Ukrainat toetada ja ehitada üles nii, et ukrainlastel polekski vaja kaugemas tulevikus Eestisse tööle tulla.
"See on Eesti huvides – demokraatlik ja stabiilne riik. Viisapiiranguid pole mõistlik Ukrainale kehtestada. Kui need pole ukrainlased, siis on need moldaavlased, venelased või rumeenlased," nimetas Seeder.
Kallas torkas, et koalitsioon on ühtne vaid juttudes, kuid tegudest see välja ei paista. Näiteks ei olnud peaminister teadlik Helme algatusest Ukraina viisavabaduse küsimusega, ent lahkhelisid seisukohtades on mujalgi, alates apteegireformist ja lõpetades uue võimaliku peaprokuröri isikuga.
"Me oleme kogu aeg väga vaoshoitud olnud!"
Saar oli nördinud, et riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) kasutas riigikogu avaistungi kõnet parteipoliitise avalduse tegemiseks väitega, et struktuurides on kallutatud jõud, kes iga hinnaga EKRE vastu töötavad ja otsides sisevaenlast, mitte aga ei näidanud üles riigimehelikku visiooni, leides, et see peegeldab koalitsiooni poliitilist kultuuri.
Helme ei nõustunud Saare hinnanguga Põlluaasa ja EKRE aadressil: "Me oleme kogu aeg väga vaoshoitud olnud! Vihakõnet kuulen ikka teiselt poolt, sõna "vihkamine" tuleb presidendi ja vanema Kallase suust."
Helme teatas, et poliitiline kultuuritus pärineb just sotside suust, sest varasemalt on Eiki Nestor riigikogu esimehena just EKRE-t kõnepuldist rünnanud. "See ei vii meid kusagile edasi, kui ütlete, et oleme mustad ja pahad. Me peame riigieelarve koos riigikogus vastu võtma. Väärtuskonfliktides peame leidma raskuspunkti," ütles Helme, heites opositsioonile ette viimase poole aasta jooksul koalitsiooni pihta suunatud raju rünnakut. "See on olnud sihitud sellele, et ajame nad lõhki, rikume neil närvid ära. Aga see ei lähe teil korda."
Kallas imestas, et koalitsioon on ühtne selles, et eestikeelsele haridusele üleminekut koolides ei toimu, eriti kui EKRE hääletas ise veel opositsioonis olles teisiti. Helme teatas, et juba valimiskampaania ajal juhtisid nad tähelepanu sellele, et nipsust eestikeelsele haridusele üle minna pole võimalik.
Seeder väitis, et ühel hetkel lepib koalitsioon kokku ka eestikeelsele haridusele ülemineku ajas. Kohtla-Järve riigigümnaasiumiga tehti ots lahti, küll järgmised omavalitsused järele tulevad. Ratas leidis aga, et tuleb pingutada selle nimel, et eesti keele oskus ja õpe ei oleks enam puudulikud.

Toimetaja: Merilin Pärli