Balti riigid kutsuvad hoiduma Euroopa Liidu eelarve kärpimisest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti, Läti ja Leedu lipud.
Eesti, Läti ja Leedu lipud. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti, Läti ja Leedu peaminister kutsuvad Euroopa Liidu valitsusjuhtidele saadetud ühiskirjas hoiduma EL-i uue pikaajalise eelarve (MFF) vähendamisest, viidates vajadusele liikuda kliimaneutraalsuse suunas.

Euroopa Liidu eelarve aastateks 2021-2027 peab aitama liikmesriikidel jõuda kliimaneutraalsuse eesmärgini, kuid eelarve vähenemine seab selle ohtu. Kindlasti ei tohiks kärpida ühtekuuluvuspoliitikat ja ühtset põllumajanduspoliitikat, sest nendest tehakse põhilised investeeringud kliimamuutustega võitlemiseks, ütlevad Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Krišjanis Karinš ja Leedu president Gitanas Nauseda oma pöördumises.

Eesti, Läti ja Leedu rõhutavad ühiskirjas, et kliimaneutraalsusele üleminekuks on vaja väga suuri investeeringuid paljudes valdkondades. See tähendab väga palju muudatusi järgmise kümnendi jooksul pea kõigis valdkondades, aga eriti näiteks energia-, transpordi-, tööstus- ja elamusektoris, samuti põllumajanduses, maaelu arengus ja metsanduses ning ringmajandusele üleminekul.

Riigid nendivad, et Euroopa Liidu järgmine pikaajaline eelarve on peamine vahend, mis aitab jõuda kliimaneutraalsuseni, toetab rohelise kokkuleppe eesmärke ja digitaalset arengut ning säilitab EL-i konkurentsivõime, tagades samal ajal õiglase ülemineku. Kirjas seisab, et kahjuks seab järgmise pikaajalise eelarve kavandatud vähendamine ohtu nende eesmärkide saavutamise, eriti valdkondades, mis aitavad kliimaeesmärke märkimisväärselt täita, nimelt ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitikas.

Balti riigid toovad kirjas esile, et liikmesriikide jaoks, kus jõukuse tase on alla ELi alla keskmise, jäävad ühtekuuluvuspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika kliimamuutustega võitlemisel peamisteks EL-i poliitikavaldkondadeks. Selles kontekstis on Euroopa Komisjoni kavandatud järsud kärped ühtekuuluvuspoliitikas kolmele Balti riigile sügavalt kahetsusväärsed ja kahjulikud. Liikmesriikide ees olevad väljakutsed on samad, nagu ka kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikud investeeringud. Seetõttu on ka võimatu õigustada liikmesriikide põllumajanduse otsetoetuste olulisi erinevusi. Ühtse turu toimimine on pidevalt ohus, kuna põllumeestele pole võrdseid võimalusi veel loodud, leiavad Balti riigid.

Eesti, Läti ja Leedu nendivad kirjas, et hinnanguliselt on kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 vaja investeerida rohkem kui kaks kolmandikku meie piirkonna riikide sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eestis moodustavad sellest suurima osa energeetikasektor, ehitussektor ja transport. Seepärast ei tohiks kärpida Eesti, Läti ja Leedu ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduspoliitika rahastamist võrreldes praeguse eelarvega. Samuti tuleb põllumajanduse otsetoetuste taseme täieliku ühtlustamisega jõuda lõpule järgmise pikaajalise eelarveperioodi lõpuks.

Euroopa Komisjon esitas juba rohkem kui aasta tagasi uue eelarveraamistiku kava, kuid riigid on alles alustanud läbirääkimis selle üle. Esimest korda arutavad riikide liidrid MFF-i detsembris toimuval ülemkogul.

Eelarve suurendamist pooldavad peamiselt vaesemad idapoolsed liikmesriigid, niinimetatud netomaksjad aga soovivad Euroopa Liidu ühiseelarvet pigema väiksemana näha.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: