Euroopa Liidu uues eelarves kasvaks Eesti panus ligi viiendiku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Raha.
Raha. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Liidu järgmises mitmeaastases eelarveraamistikus (MFF) kasvaks Eesti sissemakse ligi viiendiku, kui seda arvestada suhtarvuna rahvamajanduse kogutulusse. Ehkki samas kahaneksid EL-i eelarvest saadavad ühtekuuluvuspoliitika toetused märgatavalt, saaks Eesti Euroopa Liidu eelarvest siiski edaspidigi oluliselt rohkem tagasi kui sisse maksaks.

Kui käimasolevas, aastate 2014–2020 MFF-is maksab Eesti EL-i ühiseelarvesse sisse keskmiselt 200 miljonit eurot aastas, mis moodustab 0,86 protsenti Eesti rahvamajanduse kogutulust (RKT), siis perioodiks 2021–2027 esitatud eelarve-ettepaneku kohaselt maksaks Eesti tulevikus 2018. aasta hindades arvestatuna 320 miljonit aastas, mis oleks 1,06 protsenti RKT-st, selgub lõppeval nädalal avaldatud Euroopa Komisjoni taustainfost, mis selgitavad ettepanekuid, mis Komisjon tegi juba rohkem kui aasta tagasi. Eesti sissemakse arvestus ei hõlma tollimakse, mis laekuvad otse EL-i eelarvesse.

Samas saaks Eesti samade prognooside kohaselt praegu kehtivast Euroopa Liidu eelarvest põllumajandustoetusi keskmiselt 1,03 protsenti rahvusliku kogutulu mahust ja ühtekuuluvuspoliitika toetusi 2,32 protsenti RKT-st. Järgmisel eelarveperioodil oleksid samad toetused vastavalt 0,79 protsenti ja 1,39 protsenti Eesti RKT-st, ehk märksa väiksemad kui käimasolevaleelmisel perioodil. "Vähenemine tuleb eelkõige sellest, et Eesti on jõukamaks saanud ja majandus on kasvanud. Eesti saadavate põllumajanduse otsetoetuste maht kasvaks 2018. aasta hindades 12 protsenti ja jooksevhindades ligi 30 protsenti," selgitas rahandusministeeriumi esindaja ERR-ile.

Euroopa Liidu riikide keskmine sissemakse EL-i eelarvesse arvestamata Ühendkuningriiki, on neil eelarveperioodidel vastavalt 0,81 ja 0,90 protsenti RKT-st, kusjuures netomaksjad, kes tasuvad Euroopa Liidu eelarvesse rohkem, kui sealt saavad, maksavad keskmiselt suhteliselt väiksema osa oma rahvamajanduse kogutulust. Nii näiteks moodustab suurima panustaja Saksamaa makstav summa praegusel perioodil ettepaneku kohaselt 0,75 ja uuel perioodil 0,88 protsenti RKT-st. Hollandi samad näitajad on vastavalt 0,67 ja 0,83 protsenti, Austrial 0,79 ja 0,91 protsenti, Rootsil 0,71 ja 0,85 protsenti, Taanil 0,78 ja 0,88 protsenti RKT-st.

Eelarvekava ettepaneku esitanud Euroopa Komisjon põhjendab uue eelarve suurenemist inflatsiooni, majanduskasvu, Brexiti ja Euroopa Liidu prioriteetsete poliitikate elluviimiseks panuse suurendamisega.

Eelarvega kaasnevad kaudsed mõjud

Euroopa Komisjon kutsub oma pressimaterjalides üles riikide netopanuseid mitte üle tähtsustama, rõhutades, et paljudel Euroopa Liidu rahastatud programmidel on ka kaudsed positiivsed mõjud ning täiesti arvestamata on selles arvepidamises Euroopa Liidu liikmelisusest tulenev majanduslik kasu liikmesriikidele, sealhulgas nende ettevõtetele.

Nii hindab Komisjon Eesti kasu ühisturus osalemisest eelarveperioodil 2021–2027 keskmiselt 2,74 miljardile eurole aastas mõõdetuna 2018. aasta hindades ehk 8,85 protsendile rahvamajanduse kogutulust. Euroopa Liidu riikide keskmine majanduslik kasu ühisturust hinnati 5,92 protsendile RKT-st, kõrgeim – 15,6 protsenti - oli see Luksemburgil ja madalaim – 3,68 protsenti RKT-st – Kreekal. Saksamaa kasu oleks sama hinnangu kohaselt 208 miljardit ehk 5,22 protsenti RKT-st, Hollandil 84 miljardit ehk 9,46 protsenti RKT-st, Austrial 35,6 miljardit ehk 7,86 protsenti RKT-st.

Rahandusministeerium: tegu on ettepanekuga

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna nõunik Erik Marksoo ütles oma kommentaaris ERR-ile, et Euroopa Komisjoni ettepanek, mille kohta nüüd statistiline ülevaade esitati, on siiski alles sisend, mille põhjal riigid uue eelarve kokku lepivad.

"Euroopa Komisjon on avaldanud EL-i 2021—2027 pikaajalise eelarve läbirääkimiste hõlbustamiseks mõned taustadokumendid ja arvutused liikmesriikide sissemaksete ning vastu saadava kasu kohta. Tõenäoliselt on Komisjoni ajendanud seda tegema viimase aja avalik ja tugevnev kriitika Komisjoni pakutud eelarvemahu suhtes rikkamatelt riikidelt ehk EL-i eelarve netomaksjatelt, kelle panus eelarvesse ületab nende saadavaid makseid eelarvest.

Netomaksjatest riigid argumenteerivad, et nende sissemakse eelarvesse kasvaks Komisjoni ettepaneku kohaselt aktsepteerimatult palju ning eelarve mahtu tuleb seetõttu vähendada. Saksamaa, Austria, Holland, Taani ja Rootsi nõuavad ebaõigluse leevendamiseks endale püsivaid tagasimakseid Suurbritannia eeskujul, mis tähendaks teistele riikidele omakorda suuremaid sissemakseid.

Komisjoni tabelid näitavad, et sissemaksed suurenevad kõigil riikidel ja mitte eelkõige jõukamatel ning suhtena rahvamajanduse kogutulusse (RKT) ei maksa rikkamad riigid sugugi rohkem kui alla EL-i keskmise jõukusega riigid. Ühtlasi näitavad Komisjoni tabelid, et vanemad ja rikkamad liikmesriigid saavad ühisturust suuremat kasu — seega poleks ülekohtune, kui nad EL-i poliitikate toimimisse pisut rohkem panustaks.

Ka Eesti sissemakse suureneb uuel perioodil nii nominaalselt kui ka suhtena RKT-sse. Eelkõige Suurbritannia lahkumise tõttu nagu teistelgi riikidel, kuid ka Eesti keskmisest kiirema majanduskasvu ning Komisjoni ettepanekute tõttu eelarve tulude poolel, mis on Eestile suhteliselt ebasoodsamad kui enamikule teistele riikidele.

Võrreldes Komisjoni algse ettepanekuga on vahepeal jõutud näiteks õiglasema lahenduseni käibemaksubaasipõhise omavahendi uuendamises, mis vähendaks Eesti tegelikku sissemakset. Samuti pole sugugi kindel uute omavahendite – plastpakendi taaskasutuse põhise omavahendi ning heitmekvootide tulust osa otse EL-i eelarvesse suunamise – kasutuselevõtmine, mis mõlemad suurendaksid Eesti sissemakset võrreldes praegu kehtiva süsteemiga. Eesti on mõlemale uuele tuluallikale vastu.

Elemendid, mis on endiselt lahtised ja mõjutavad otseselt riikide sissemakseid, on ka eelarve lõplik maht ning viie riigi tagasimaksete saatus — kas need kaovad 1. jaanuarist 2021, kaovad järk-järgult 2025. aasta lõpuks nagu Komisjoni ettepanekus või pikendatakse kogu perioodiks aastani 2027. Tabelites toodud sissemaksete kasvu määradesse tuleb seega suhtuda ettevaatlikult, sest need põhinevad eeldatavalt Komisjoni algsel ettepanekul ja ei väljenda läbirääkimiste praegust seisu, ammugi veel selgumata lõpptulemust."

Euroopa Komison esitas oma eelarveettepaneku juba möödunud aasta suvel, kuid selle peavad kinnitama liikmesriigid. Läbirääkimised valitsuste esindajate vahel on kestnud juba poolteist aastat, kuid riigi- ja valitsusjuhtide tasemel on tõsine diskussioon alles alanud. Esimene tähtsam sisuline uue eelarveraamistiku ettepaneku arutelu peetakse detsembrikuisel Euroopa Ülemkogul.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: