"Ma olen mures tõsiste kärbete pärast, mis Soome on teinud Euroopa Komisjoni esitatud eelarve-ettepanekusse," ütles von der Leyen. Ta lubas järgmisel nädalal toimuval Euroopa Ülemkogu liikmesriikide liidreid veenda selles, et nad eraldaksid piisavalt raha Euroopa Liidu strtateegilise agenda, millele nad on oma heakskiidu andnud, elluviimiseks.

Soome Euroopa Liidu praeguse eesistujana esitas sel nädalal oma eelarve-ettepaneku, millest saab üks sisendeid riikidevahelises vaidluses Euroopa Liidu järgmise seitsmeaastase perioodi (2021-2027) eelarves kokku leppimiseks.

Euroopa Komisjon soovis oma ettepanekus, mille ta esitas juba 2018. aastal, EL-i eelarve suuruseks 1135 miljardit eurot (2018. aasta hindades) ehk 1,1 protsenti 27 liikmesriigi rahvuslikust kogutulust (GNI). Soome ettepanekus on aga eelarve mahtu vähendatud 1,07 protsendini GNI-st ehk 1087 miljardi euroni.

Soome ettepanekus on võrreldes aastate 2014-2020 eelarvega 12 protsendi võrra kärbitud ühtekuuluvuspoliitikale eraldatavaid summasid, mida kasutavad just peamiselt vaesemad liikmesriigid ning 13 protsendi võrra põllumajandustoetusi, kirjutas väljaanne Agence Europe sel nädalal.

Samas on Soome ettepanekus järsult ehk 37 protsendi võrra tõstetud Euroopa Liidu prioriteetsete uute valdkondade nagu teadus, piirivalve ja kliimameetmed rahastamist. Selle tulemusena kasvab nende osakaal MFF-ist 32,8 protsendini ehk suuremaks kui põllumajandus (30,7 protsenti) ja ühtekuuluvuspoliitika (29,7 protsenti).

Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid arutavad MFF-i esimest korda sisuliselt 12. - 13. detsembril Brüsselis toimuval Ülemkogul ning selle eel on mitmed osapooled tulnud välja oma soovide ja seisukohtadega.

Eesti, Läti ja Leedu peaminister kutsusid reedel Euroopa Liidu valitsusjuhtidele saadetud ühiskirjas hoiduma EL-i uue pikaajalise eelarve vähendamisest, viidates vajadusele liikuda kliimaneutraalsuse suunas. Kindlasti ei tohiks Balti riikide hinnangul kärpida ühtekuuluvuspoliitikat ja ühtset põllumajanduspoliitikat, sest nendest tehakse põhilised investeeringud kliimamuutustega võitlemiseks, ütlevad Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Krišjanis Karinš ja Leedu president Gitanas Nauseda oma pöördumises.

Eelarve suurendamist pooldavad peamiselt vaesemad idapoolsed liikmesriigid, niinimetatud netomaksjad ehk rikkamad riigid soovivad aga Euroopa Liidu ühiseelarvet näha pigem väiksemana.