Investeerimiskelmuse ohvrid "Pealtnägijas": "Nad ronivad su ajju ja arvutisse" ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1572358740000 | amCalendar}}
Foto: ERR

"Ronivad su ajju sisse ja teevad sinuga, mis tahavad, ja sa allud neile." Selliselt kirjeldas Eestit tabanud viimaste aastate suurima investeerimispettuse laine üks ohver "Pealtnägijale", kuidas talt 2000 eurot välja peteti.

Viimase üheksa kuu jooksul on politseile teadaolevalt selle skeemiga tekitatud kahju 120 ohvrile, kokku 2,2 miljonit euro ulatuses. Pettus on esmapilgul lihtne – venekeelsete ülimalt agressiivsete telefonikõnedega meelitatakse heauskseid raha paigutama peamiselt krüptovaluuta investeerimisplatvormidesse, kuid tegelikult antakse raha sisuliselt võhivõõrale. Selle nädala "Pealtnägijas" räägivad lõksu meelitatud inimesed, kuidas nad ära tinistati.

48-aastane Bruno elab Järvakandis, müüs hiljaaegu maha oma kodu ja plaanis soetada uue, kuid kelmid mässisid ta kuu tagasi võrku ja petsid välja 15 000 eurot. "Mõtled küll, et oh, mis see on, helistatakse ja pakutakse, saadad kukele, paned telefoni ära, aga mingil hetkel ta saab su konksu otsa ja mõjutab kuidagi investeerima," kirjeldas Bruno.

Ehitusega elatist teeniv mees ei ole kunagi investeerimisest huvitunud, kuid korduvad venekeelsed agressiivsed telefonikõned viisid ta nii kaugele, et lubas kelmidel endaga teha kõike, mis nad tahtsid. "Tegelikult ma olin täie mõistuse juures, aga millegipärast ma olin nõus nendele kandma üle summa raha ja siis olin nõus laskma neid programmiga oma arvutisse," kirjeldas Bruno tagantjärele, kuidas laadis telefoni juhendamisel arvutisse programmi, millega petised said kaugjuhtimisel ligipääsu tema arvutile.

76-aastane väikelinna pensionär Vello langes enda sõnul ohvriks, sest tahtis natuke pensionile lisa teenida. "Mina ei mõelnud midagi. Ainult, et saab raha nüüd juurde natukene. Saab vähe õnnelikumalt elada. Ise olen pensionär, kurat, ja pean veel lisatööd tegema, et ära elada. Ma olen veel majahoidjana tööl, pensionist ei tule välja," põhjendas Vello, miks ta võõrastelt numbritelt helistajatega telefonis suhtlema asus.

Muster oli üks-ühele sama - mees laadis alla nõutud programmi ja tegi mis kästi. "Ronivad su ajju sisse ja teevad sinuga, mis tahavad ja sa allud neile," kirjeldas Vello toimunut. "Nad ronisid arvutisse sisse ja ütlesid, et tee ainult arvuti lahti. Tegin arvuti lahti ja nool liikus seal arvutis ja tegid kõik ülekanded ja kõik värgid tegid ise ära," kurtis 2000 eurost ilma jäänud mees tagantjärele.

Helistajad viivad ohvri nii kaugele, et pahatihti arvutiasjus võhikud laevad telefoni teel saadud juhiste järgi alla programmi Anydesk või mõne sarnase tarkvara, mis sisuliselt lubab kaugjuhtimisel nende arvutil kontrolli üle võtta. Oluline on aga rõhutada: ehkki kelmid võtsid ohvri arvuti üle, siis vajalikud paroolid ja koodid sisestasid inimesed ise. Sama lihtsana kui kõike eelnevat, võtsid Vello ja Bruno nõudmist edastada koopia enda ID- ja pangakaardist - telefoniga tegid foto ja saatsid ka need.

"Kõik ID-kaardid, pangakaardid kõigist taheti mõlemalt poolt foto. Siis sai tõmmatud arvutisse ja saadetud interneti kaudu nendele. Tänase päevani ma ei saa sellest aru. Mingisuguses unes ma ju ei olnud ja ma päris mitmel korral vaidlesin nendega - riidlesime siin, et ma ei maksa teile mitte ühtegi senti enam. Ja järgmine hetk, ma olen nõus, ma teen neile ülekandeid," rääkis Bruno.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) osakonna juhataja Jaana Taeli sõnul on võimalik ohver tihtipeale just inimene, kelle teadmised interneti- ja arvutimaailmast on kehvad.

Ohvri nimel võeti ka kiirlaene

Ohvrile jäeti mulje ja näidati seda ka ekraanil, et tema raha kasvab plahvatuslikult ja veel kiiremaks rikastumiseks oleks tarvis üha uusi rahasüste teha. Kui Bruno pärast esimeste ülekannete tegemist toibus ja hakkas raha tagasi nõudma, juhtus midagi müstilist.

"Helistas järgmine mees, et tema on selle investeerimisfirma esindaja ja hakkab seda jama nüüd klaarima. Ehk et kanname ikkagi rahad tagasi ja kõik, aga selleks, et raha tagasi saada, on vaja seal /.../ mingit tagatisraha või kuidagi tagatis või mingisugune summa," kirjeldas Bruno.

Juba korra keeldunud ohver jälgis nüüd taas, kuidas tundmatu käega juhitud kursor tema arvutiekraanil kõik tehinguks valmis seadis ja Järvakandi mees kinnitas need.

"Enda konto peal mul ei olnud tol hetkel - 300 eurot vist oli -, ja siis läks firma arve pealt 3000. Ja kui need kaardid olid tühjad, siis hakkasime laenu võtma," ütles Bruno.

See tähendab, et kui Bruno konto oli tühjaks tehtud, tegid kelmid ohvri andmeid kasutades kiirlaenutaotluse, mis kannatanu veel rohkem miinusesse viis.

"Mina võitlesin ainult selle nimel, et oma raha tagasi saada. Aga kogu aeg maksin juurde," ütles Bruno.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre tõi välja, et üks inimene kaotas niisuguse skeemiga üle 400 000 euro. "Tema oli see, kes kaotas väga suure summa ja ta läks proovima seda tagasi saada ehk siis võttis veel peale raha," sõnas Tambre.

Petised püüdsid ka Vello nimele laenu võtta, kuid isegi kiirlaenu kontorid keeldusid väikelinna pensionäri krediteerimast.

Kui Bruno suutis ise pidurit tõmmata, siis Vello puhul sekkus tema tütar.

Mehed on tänaseks ära vahetanud nii ID- kui ka pangakaardi ja kumbki ei julge võõrastele telefoninumbritele isegi vastata.

Säästudes ilma jäämine on küll kurb, aga üks eriti traagilise lõpuga lugu rullus lahti Lasnamäel ühe suure paneelmaja korteriühistus. Praegu keegi väga delikaatsel teemal pikemalt peatuda ei soovi, kuid väidetavalt sarnaste petukõnede tulemusel kandis korteriühistu esinaine ühistu kontolt 140 000 eurot investeerimiskelmidele. Kui majalenikud raha haihtumisele jälile said ja hakkasid seda tagasi nõudma, võttis ühistu esinaine endalt elu.

"See on väga kurb näide sellest, kuhu see tegelikult võib viia. /.../ Inimene peab ise olema väga ettevaatlik," tõdes Jaana Tael.

Kannatanuid üle 100 ja kahjud üle kahe miljoni euro

Firma nimesid, kelle esindajana kelmid esinevad, on rohkem kui ükshaaval jõuab ette lugeda ja on ka juhuseid, kus kaaperdatakse mõne tegeliku ja tõsise firma identiteet. Ka konkreetsed skeemid, kuhu raha justkui läheb, jäävad lihtinimesele segaseks, kuid enamasti käib jutt krüptovaluutasse investeerimisest. Lõksu langejad on inimesed meie enda kõrvalt.

Nagu näitavad Vello ja Bruno telefonilogid, siis tulevad kõned kümnete riikide numbritelt, sealhulgas näiteks Poola või Saksamaa, aga ka Eesti numbritelt. Need telefoninumbrid on aga virtuaalselt loodud ja tegelikkusega neil pistmist pole. Arvestades, et kõik vestlused on venekeelsed, siis võib vaid oletada, kus riigis petised paiknevad.

Vello ja Bruno pöördusid politseisse ja said teada, et saatusekaaslasi on üle 100 ning kahjud mõnesajast eurost paarisaja tuhandeni.

Politseis fikseeritud 120 kannatanut ja kahju 2,2 miljonit võib aga olla vaid jäämäe veepealne osa, sest paljud ohvrid kas ei saa veel aru lõksu langemisest või ei ole politseid sellest teavitanud.

"Me arvame tõesti, et inimesed väga paljud ei teagi veel, et nad ohvriks langenud. Nad on teinud ülekanded ära ja loodavad siiamaani siis ülekandeid tagasi ja suuri kasumeid, mida tegelikult ei tule," rääkis Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.

Ohvrite nimekiri on pikk ja politsei sõnul näitavad suured summad, et enam ei mässi kelmid lõksu ainult heauskseid ja nõrgemaid, vaid rahast jäävad ilma ka n-ö tugevamad, kellel kontol sadades tuhandetes eurodes raha.

Arvestades, et äärmuslikul juhul kaotas inimene isegi elu, ei mõista Bruno ja Vello, miks politsei küll avaldused vastu võtab, aga justkui suurt midagi ei tee.

"Politseil oli nagu ükskõik. Ma käisin ja küsisin, et kas ma teie käest abi saan. Tema ütles, et meie käed on lühikesed. Ma ei saa aru, kuidas on käed lühikesed," kommenteeris Vello.

Tambre sõnul teeb küll politsei rahvusvahelist koostööd, kuid paratamatult ollakse pidevalt samm maas. Seda enam, et mitmed riigid keelduvad sisulisest ühistegevusest.

"Näeme, et raha liigub lõpuks sularahaautomaati ja sealt võetakse raha välja. Nagu alati, et pigem liigub ta sularahasse," rääkis Tambre. Tema sõnul on riike, kuhu raha liigub, kümneid.

"Riike on kümneid ja kümneid. Ei ole mõtet nimetada ühtegi, sest see nimekiri on tõesti pikk," lisas ta.

Tambre tunnistas, et tõenäosus, et ohvrid raha tagasi saaks, on väike. "Ma arvan, et on oluline inimesele öelda ausalt, mida me saame teha. Tõenäosus on väga väike, sest raha tõepoolest liigub ühest riigist teise. Kelmid on selleks valmistunud aastaid, et seda toime panna. Neil on väga palju pangaarveid, väga palju offshore-firmasid, väga palju varikontosid, väga palju variisikuid. Nad on teinud kõik selleks, et oma jälgi segada. Me liigume neile lähemale, aga me ei too seda raha kindlasti tagasi," rääkis ta.

Politsei tunnistabki otsesõnu, et sääraste skeemide ohvritele raha tagasi toomine on nagu tuule taga ajamine väljal. Peamine, mida teha, on inimesi avalikult hoiatada.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: