Põhja politseiprefektuuri raskete kuritegude talituse juht Hannes Kelt selgitas Vikerraadio saates "Huvitaja" petuskeemi. "Reeglina helistatakse inimesele ja küsitakse, kas ta tahab rikkaks saada, kas ta tahab hästi teenida ja kas tal on mingisuguseidki vahendeid, mida investeerida. Väga sageli kasutavad nad ettekäändena mingisugust uut ja väga hästi tootvat krüptovaluutat, kuhu saab oma raha paigutada, või ka mingisuguseid aktsiaid. Selleks, et raha inimestelt kätte saada, on nad väga agressiivsed oma müügitehnikaga. Ei lase inimesel sisuliselt midagi vahele öelda," selgitas Kelt. Ta lisas, et petturid kasutavad ära ka Eesti inimeste tagasihoidlikkust, kes võivad küll ei öelda, aga agressiivselt oma müügijuttu edastavat helistajat siiski katkestada ei taha.

Kelt juhtis tähelepanu ka sellele, et sageli jõuab kõne välja palveni paigaldada arvutisse mõni tarkvara. "Tavapärane telefonimüük on ju hästi levinud ja ei ole midagi kuritegelikku. Aga kui keegi helistab ja ütleb, et ole hea, laadi nüüd arvutisse üks tarkvara, ma ütlen, kust sa selle saad alla laadida, siis selle koha peal peaks telefonikõne kohe lõppema," rääkis Kelt.

Lisaks tarkvara paigaldamisest keeldumisele oleks tema sõnul tark ka helistanud number telefoni kontaktides blokeerida nii, et edasisi kõnesid sellelt numbrilt enam vastu ei võeta.

Petturi tunneb sageli ära ka selle järgi, et helistaja ei kõnele eesti keelt. Keldi sõnul ei asu helistajad üldjuhul ise ka Eestis. "Nad on tõenäoliselt pärit Ida-Euroopast ja räägivad ise vene keeles, mistõttu on Eesti elanikkonna hulgas ohus just vene keelt oskavad isikud." Samas kinnitab Kelt, et tegemist ei ole otseselt Eestile suunatud rünnakuga, pigem viiakse pettust läbi massilisel skaalal ja üle maailma.

Kui inimene peaks aru saama, et on pettuse ohvriks langenud, soovitab Kelt esmalt ühendust võtta pangaga ja uurida, kas võimalik on võltsinvesteeritud raha tagasi kutsuda. Seejärel tuleks teha politseisse kuriteoteade, mida saab väga mugavalt teha politsei kodulehel. Hästi oluline on aru saada sellest, et selline reageeriv menetlus selle skeemi puhul kannatanut väga palju ei aita.

"Kindlasti me võtame kõik teated vastu ja tegeleme nendega, aga ennekõike saab inimene ennast kaitsta ise läbi selle, et ta on teadlik nendest skeemidest, oskab ära tunda neid ohumärke ja pigem jätab raha selliste skeemide puhul investeerimata," rääkis Kelt.