"Eesti ajakirjanduses on sisuliselt asjad päris hästi. Aga väljakutsed on majandusliku külje pealt," ütles Samost ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast". EPL/Delfi ajakirjaniku Vilja Kiisleri küsimustele vastanud Samost tõdes, et võrreldes erameediaga on rahvusringhäälingul riigieelarvelise rahastamise tõttu asjad isegi lihtsamad, kuid ERR-i rahastusmudel peaks olema sõltumatum.

"Meie rahastamismudel võiks olla sõltumatum, et poliitikute kasvõi näiv võimalus eelarvet mõjutada oleks kaudsem ja pikema välbaga," selgitas Samost. Ta viitas Leedule, kus sealse rahvusringhäälingu rahastamine sõltub majanduskasvust ja maksulaekumisest.

Samosti sõnul ei ole erameedia reklaamiraha ajavahemikul 2007-2018 oluliselt kasvanud ning on suurusjärgus 100 miljonit eurot, samas kui kõik muud kulud on ka meedia jaoks kasvanud.

"See on suur murekoht ja paistab ajakirjandusest silma," tõdes ta. ERR-i uudistejuhi sõnul võib ajakirjandust mõnda aega missioonitundest teha, kui on rikas omanik, kes on nõus sellele peale maksma, aga pikalt ei ole see jätkusuutlik.

ERR-i uudised püüavad anda müravaba pilti

Samosti sõnul on ERR-i uudistetoimetus otsustanud, et poliitiku iga sõnavõttu sotsiaalmeedias ei pea rahvusringhääling kajastama. "Meil kehtivad kõige tavalisemad uudisväärtuse kriteeeriumid. Juba mõne aasta oleme lähtunud, et ERR-i uudiste tarbija saaks müravaba pildi sellest, mis maailmas toimub," rääkis ta.

Samosti sõnul tuleb vastata auditooriumi kõrgetele ootustele ning teavitada neist kõigest olulisest, mis maailmas toimub ning mis inimesi võib mõjutada, mitte aga kajastada igasugu sigri-migri. "See ongi see, mille eest toimetaja palka saab," rõhutas ta.

Samosti hinnangul on näha samasugust suundumust ka Õhtulehe töös.