Kingo kojukande hinnatõusust: riik ei otsusta, kuidas meediafirmad oma äri korraldavad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo kinnitas, et ajalehtede kojukanne peab jääma, kuid see, kuidas väljaandjad hinnatõusuga hakkama saavad, ei ole riigi probleem.

Riigi ettevõte Eesti Post plaanib tõsta ajalehtede-ajakirjade kojukande hindu enam kui 11 protsenti, et suunata see postiljonide palga tõstmiseks. Väljaandjate sõnul kallinevad seetõttu ka ajalehed, mis omakorda vähendab tellimuste mahtu ja seega soovitud tulu sealt riigifirmale ei tule. Küll võib ohtu sattuda posti kojukandesüsteem tervikuna ja halvemal juhul pärsib see osa elanikkonna ligipääsu informatsioonile sootuks, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Eesti Posti perioodika kojukande hind on tõusnud iga aasta, kuid tänavune on kõrgeim - üle 11 protsendi.

"See tähendab meile sadu tuhandeid eurosid lisakulusid, kui kandekulud on meie kulukomponendina peale toimetuse ja trükikulusid kolmandal kohal," ütles Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu.

Samal ajal on trükiajakirjanduse reklaamitulu Google'i ja Facebooki võimutsemine tõttu kukkunud.

"Tegelikult on ajakirjanduse tulud ju kahanenud juba pikka aega meist sõltumatutel põhjustel, ehkki meie loetavus on, kui kokku võtta, suurem kui kunagi varem. Nii et ega neid sisemisi ressursse kuskilt väga palju võtta ei ole," rääkis Sakala peatoimetaja Hans Väre.

Suuremates linnades paneb lehe postkasti Postimehele ja Ekspressile kuuluv Express Post, Eesti Postil tuleb hakkama saada teise poolega elanikkonnast, kes ei ela suuremates linnades.

Hinnatõus paneb ajalehti tellimuste hindu tõstma ja koos muude postiteenuse probleemidega kardetakse tellijate kadumist.

"Paberlehtede puhul on probleem selles, et lihtsalt teenus ei ole kvaliteetne. Kui inimene saab ülejärgmisel päeval lehe, nagu 2019 talveperioodil juhtus mitmel korral Raplamaal ja Kohilas, siis nad lihtsalt loobuvad sellest teenusest. Me ei saa ju inimesele öelda, et teie jaoks leht kallineb, aga ka kvaliteet halveneb," kommenteeris Rüütsalu.

Lehetellimuse hinnale lisanduv 50 senti kuus ei tundu märkimisväärne, kuid võib siiski olla valus.

"Eriti maainimesed, kuhu maakojukande kallinemine mõnes mõttes kõige rohkem loeb, seal on ju ka sissetulekud väiksemad kui linnas," ütles Väre.

Eesti Posti juht Ansi Arumeel ütles, et probleem kojukandega ei peaks meid üllatama.

"Eesti on teada digiriik, eks. Me oleme ju ise kõik uhked heade digivõimaluste üle, kasutame digiteenuseid. Aga mida see nüüd kaasa on toonud, on see, et kirjamahud on praktiliselt ära kadunud," selgitas ta.

Kümme aastat tagasi saadeti aastas 60 miljonit kirja, tänavu 12. Rahas mõõdetuna on kojukandesüsteemist kadunud 30 miljonit eurot. Vähenevad ka perioodika tellimused. See ei tähenda, et kulud oleks vähenenud. Eesti Posti töötajad sõidavad iga päev 40 000 kilomeetrit, et post laiali vedada.

"Tahes või tahtmata, kus kirju on oluliselt vähem, siis selle võrgustiku ülalpidamine jääb nüüd meediaettevõtete kanda rohkem. Perioodika vajab seda võrku kõige rohkem," ütles Arumeel.

Ka riik toetab kojukannet aastas 1,8 miljoni euroga, kuid Eesti Posti perioodika kojukande kahjum on ikkagi aastas kaks ja pool miljonit eurot. Postiljonide palgad on väga madalad.

"Ma kindlasti mainiks ära, et viimase kaheksa aasta jooksul me oleme peaaegu kahekordistanud selle palga. Aga ta on endiselt madal ja see ongi peamine põhjus, miks mina leian, et me peame ikkagi minema edasi nii selle hinnatõusuga kui ka nende suuremate lahendustega," rääkis Arumeel, kinnitades, et palk on tõusnud 250 euro pealt 500 peale.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo kinnitas, et perioodikaväljaannete kojukanne peab jääma.

"Jääb kuus korda nädalas ja inimesed peavad oma lehe hommikul kätte saama. Ma olen väga korduvalt seda rõhutanud. Samamoodi olen rõhutanud seda, et postiljonide palgad peavad tõusma," lisas ta.

Kui tõsta palku viis protsenti, läheks vaja 650 000 eurot. Hinnatõus kataks sellest 334 000. Minister ütles, et kui tahta palku ainult hindade tõstmise kaudu kergitada, peaks hind tõusma 26 protsenti.

"See 11 protsenti on see, milleni meil on võimalik seda küsitavat teenuse hinda langetada ja selle vahe doteerib riik ära," sõnas Kingo.

"See käivitab lumepalliefekti, kus Eesti Post loodab, et läbi hinnatõusu saab ta teatud lisasumma oma töötajate palkade tõstmiseks, siis tegelikult see ei pruugi realiseeruda. Kui me kaotame tellijaid, siis seda soovitud lisasummat ei tule lihtsalt," märkis aga Rüütsalu.

Kuivõrd on tõsiasi, et maapiirkondade kojuvedu on kahjumlik ettevõtmine, ei tee seda ära ka ükski erafirma, näiteks Express Post. Nii et see on ja jääb riigi küsimuseks.

Minister lisas, et see, kuidas väljaandjad hinnatõusu alla neelavad, pole riigi probleem.

"Mina ei saa soovitada seda, kuidas mingi ettevõte oma müüginumbreid saaks tõsta, see ei ole minu võimuses hakata neid soovitusi siin andma. Siin ei saa ka riik mingeid lahendusi, universaalseid lahendusi pakkuda, mis tõstaks nende müüginumbreid," ütles Kingo.

"Need inimesed, kellel ei ole ligipääsu - kas võimalust või oskust pääseda ligi - digitaalsetele teenustele, siis nad võivad jääda sellisest ajakirjandusest täiesti eemale, mis tähendab ka minu arust suuremat probleemi, sest nagu me teame, siis ajakirjandus teenindab ka demokraatiat," rääkis Rüütsalu.

"Eesti Posti mõte ei saa olla see, et olla üks pakiveo firma. Sellega võib tegeleda väga hästi eraettevõte. Eesti Posti kui riigifirma ülesanne on ikkagi universaalse postiteenuse üleval hoidmine ehk postivõrgu üleval hoidmine," kommenteeris Väre.

"Me ei saa ühte huvigruppi, kes on meie töötaja, panna kuidagi halvemasse seisu, et regionaalaspekti täita läbi selle, et keegi peaks töötama alla mõistliku palgataseme. See on kindlasti, mille eest ma tahan seista," ütles Arumeel.

Kojukanne ilmselt kohe kokku ei kuku, kuid osapooled mõistavad, et vaja oleks pikajalist ning töötavat lahendust. Kevadel valmib ka riigi tellitud analüüs Eesti Posti kohta, mis võiks aidata selgitada, kuidas edasi minna.

Vaata artiklile lisatud videost ka seda, kuidas mõjutab ajalehtede hinnatõus inimeste otsust ajalehti edasi tellida.

 

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: