Kohus lõpetas Mary Krossi kriminaalasja avaliku huvi puudumisel
Ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold taotles neljapäeval avaliku huvi puudumisel ameeriklanna Mary Krossi (50) kriminaalasja oportuniteediga lõpetamist. Kohus rahuldas prokuratuuri taotluse. taotlust toetas ka Krossi kaitsja.
Kohus rahuldas prokuratuuri taotluse lõpetada kriminaalmenetlus Mary Krossi suhtes tema süüdistuses valeütluste andmises, kuna süü ei ole suur, tegemist on teise astme kuriteoga, kriminaalasjas puudub kannatanu ja puudub ka avalik huvi kriminaalmenetluse jätkamiseks.
Mary Krossile pandi kohustuseks tasuda 3000 eurot kuue kuu jooksul riigi tuludesse. Tähtajalise kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse ja kriminaalasi vaadatakse läbi üldises korras.
Põhja ringkonnaprokuratuur saatis juuni lõpus Mary Krossi kriminaalasja kohtusse, kuna süüdistuse järgi valetas ta Stroomi rannas toimunud kallaletungi kohta.
Riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossi abikaasale Mary Krossile esitati süüdistus valeütluste andmises. Mary Kross väitis, et teda ründasid mullu 27. novembril Stroomi ranna pargis tundmatud mehed, kes loopisid teda kividega.
Sotsiaalmeedias levima hakanud teate kohaselt olevat käskinud ründajad välismaalasel koju minna. Ühtlasi kirjutati teates, et ründajad kandsid EKRE sümboolikat.
Alustatud kriminaalmenetluse käigus leidis kinnitust, et Mary Kross ei viibinud sel ajal Stroomi ranna pargis.
Oportuniteediga lõpetamisel ei pea süüdistatav end süüdi tunnistama, kuid see eeldab, et on tõendatud, et ta on kuriteo toime pannud, selgitas prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas.
Ringkonnaprokurör: on lootus, et Kross käitub edaspidi õiguskuulekalt
Ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold ütles täiendavad kommentaaris, et prokuratuur taotles Mary Krossi suhtes kriminaalasja lõpetamist oportuniteedi põhimõttel kuna hoolimata rohketest meediakajastustest, annab prokuratuur kriminaalmenetlustes lõpliku hinnangu siiski lähtudes konkreetsest isikust ning tema toime pandud valeütluste sisust.
"Arvestasime, et tema antud ütlused olid üldist laadi ning ei olnud valetatud kellegi konkreetse inimese kohta, kellele oleks valega ebamugavusi põhjustatud. Samuti võtsime arvesse, et Mary Kross on varem kriminaalkorras karistamata ning ta on oma teo üle kahetsust avaldanud – seetõttu leidis prokuratuur, et Mary Kross on oma teost aru saanud ning on lootus, et ta käitub edaspidi õiguskuulekalt ka siis, kui teda ei karistata kriminaalkorras," kommenteeris Jaanhold.
Riigi peaprokurör Lavly Perling ei olnud nõus ERR-ile prokuratuuri taotlust kommenteerima, ent pressiesindaja vahendusel soostus lisaselgitusi jagama vanemprokurör Kristel Toming.
Tominga sõnul leidis prokuratuur, et Kross on kuriteo toime pannud – ta andis valeütlusi ja tema kirjeldatud rünnakut pole kunagi aset leidnud. Ka kohus nõustus sellega, kui ta oportuniteeditaotluse rahuldas. "Nõustudes oportuniteediga ning 3000 euro maksmisega riigituludesse nõustus Mary Kross ka ise talle esitatud süüdistusega," ütles Toming.
Kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole kurjategija karistamine, peamiseks eesmärgiks on tagada, et kuriteo toime pannud isik käituks tulevikus õiguskuulekalt, ehk kuigi inimene on kuriteo toime pannud, ei nõua see prokuratuuri hinnangul tingimata teo toimepanija kriminaalkorras karistamist, vaid antud juhul piisab ka talle määratud rahalisest kohustusest.
Toming nentis, et valeütlusi annavad reeglina varem karistamata inimesed ning selline lahendus, kus kriminaalasi lõpetatakse varem karistamata inimese puhul oportuniteediga, on kooskõlas prokuratuuri tavalise praktikaga – ka valeütluste paragrahvi järgi menetletavad kriminaalasjad lõpetatakse sagedasti just nii. "Hoolimata rohketest meediakajastustest annab prokuratuur kriminaalmenetlustes lõpliku hinnangu siiski lähtudes konkreetsest asjaoludest."
Tominga sõnul arvestas prokuratuur antud juhul, et Mary Krossi valeütlused olid üldist laadi ning ei olnud valetatud kellegi konkreetse inimese kohta, kellele oleks valega ebamugavusi põhjustatud. "Mary Kross ei läinud ka ise politseisse valeavaldust tegema, vaid andis valeütlusi pärast seda, kui politsei ise oli tema poole pöördunud seoses ühe Facebooki tehtud postitusega," tõi Toming välja.
Prokuratuur märkis veel, et lisaks isiku taustale on valeütluste puhul oluline arvestada ka seda, millised on valeütluste andmise tagajärjed - näiteks valetades väga raske kuriteo kohta, reageerivad ka õiguskaitseasutused suurte jõududega ja kulub asjatult politsei ressurssi, mille oleks saanud panna päris kannatanute aitamiseks. "Antud juhul oli valetatud minevikus toimunud kividega viskamise kohta, mis ei tinginud nii olulist ressursi raiskamist ning samuti ei olnud valeütlustes süüdistatud kuriteos mõnd konkreetset inimest. Seetõttu pidaski prokuratuur võimalikuks taotleda kohtult oportuniteeti ning kohus oli sellise lahendusega nõus."
Riigi peaprokuröri oportuniteedijuhis
Toimetaja: Aleksander Krjukov