Mina toetan tsiviilhagi esitamist ja kavatsen seda erakonnakaaslastega arutada," ütles Poolamets ERR-ile.

Postimees kirjeldas teisipäeval põhjalikult, mida Mary Kross (50) uurijatele neile rääkis. Kui politsei, küsis, kas ta on ikka kindel, et nägi enda ründajatel EKRE märki, vastas Kross: "Olen selles 100 protsenti kindel."

Poolametsa väitel oli tegemist provokatsiooniga, et EKRE mainet kahjustada ning tagada seeläbi neile väiksem häältesaak. "Maailmas on palju olnud juhtumeid, kus ühe valekaebusega on valimistulemusi mõjutatud. Nüüd loobiti kividega Eesti demokraatiat."

Prokurör lõpetas Krossi kriminaalasja oportuniteediga, põhjendades seda avaliku huvi puudumisega. Kohtunik rahuldas kaebuse ja Krossile pandi kohustus tasuda riigi tuludesse 3000 eurot.

Sisuliselt karistuseta jäämine näitab Poolametsa sõnul provokaatoritele seda, et valimistulemuste mõjutamiseks tasub võtta riske, sest seda saab taha vaid mõne tuhande euro eest.

EKRE volikogu esimehe Urmas Reitelmanni sõnul tasub tsiviilhagi esitamisele mõelda, kuid tunnistas, et pole veel kindel, et kas sel on mõtet. "Igatahes see on arutamise koht, kuna EKRE-le tekitati enne valimisi selge mainekahju...samas, et miks peaks kohus säärast rumalust arutama," nentis Reitelmann.