Intervjuu | Mary Krossi juhtumi kohtunik: süüdistuses puudus poliitiline provokatsioon ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mary Kross
Mary Kross Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Mary Krossi valeütluste andmise juhtumi oportuniteediga lõpetanud Harju maakohtu kohtunik Leili Raedla põhjendab otsust prokuratuuri sellise taotlusega ning leiab, et see oli igati põhjendatud. Poliitilise provokatsiooni aspekti aga süüdistuses välja toodud ei olnudki, selgitas ta Vikerraadio intervjuus saatele "Uudis+".

Leili Raedla, teie olete kohtunik, kes võttis vastu otsuse, et Mary Krossi juhtumis on süü väike ja avalik huvi puudub, aga te ei ole seda otsust siiani põhjendanud. Miks te olete jätnud selle põhjendamata ja miks te otsustasite, et süü on väike ja avalik huvi puudub?

Tavaliselt menetluse lõpetamise määrustes me toomegi välja ainult esitatud süüdistuse ja siis prokuratuuri poolt esitatud taotluse sellesama kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 202 alusel menetluse lõpetamiseks. Ja siis on ära toodud ka paragrahv 202 alused, mille alusel saab üldse menetlust selle paragrahvi alusel lõpetada. Need on selles määruses kõik ära toodud, nii et rohkem me ei saagi seda põhjendada.

Nii et kui te lubasite hiljem põhjendada seda otsust, siis see justkui ongi see?

Jaa, see ongi see määrus. See ei olegi otsus, see on kohtumäärus, millega prokuratuuri poolt esitatud taotlus rahuldati. Prokuratuur esitab taotluse menetluse lõpetamiseks.

Oportuniteediga on varem valeütluste andmist lõpetatud vaid nelja inimese puhul. Seevastu 172 inimest on selle süüdistusega kohtus süüdi mõistetud. Miks see otsus Mary Krossi asjas selline sai?

See sai selle tõttu, et - nii nagu kohus oma määruses põhjendas - juba prokuratuur oma taotluses ei pidanud seda süüd suureks, selles kriminaalasjas puudusid ka kannatanud, selle tõttu oli selle kriminaalasja menetlemine kohtu silmis igati põhjendatud.

Kas iseenesest uurijad ja prokurörid, kes selle juhtumiga tegelesid, olid selle juhtumi hästi ette valmistanud?

Noh, juba süüdistus oli konkreetne ja ette valmistatud oli tõesti ta: olid kirjalikud tõendid kogutud, kõik tõendid selle kohta, kas see süüdistatav viibis selles kohas sellel ajal, see oli, jah, kõik, tõendatud.

Oleks siis ikkagi prokurör võinud taotleda selle asja arutamist?

Jaa, loomulikult oleks võinud. Aga see oli prokuratuuri otsustus.

Kas teil kohtunikuna oleks ka olnud õigus otsustada vastupidi prokuratuuri arvamusele, et see juhtum siiski vajab arutelu?

No kui alused on olemas menetluse lõpetamiseks, siis kohtul eriti võimalusi selle jätkamiseks ja kohtulikule uurimisele määramiseks ei ole.

Aga kuidas teile nüüd tagantjärele neid ühiskonna reaktsioone vaadates tundub: kas see juhtum vajanuks siiski arutelu ja vastuseid? See oli ju ikkagi poliitiline provokatsioon, sõltumata sellest, kes selle ta oli?

Vaadake, kohus lähtub ju lahendi tegemisel süüdistusest, ja Mary Krossi süüdistuses ei ole üldse käsitletud poliitilist provokatsiooni ega ei ole ka välja toodud seda, et ta oleks valeütlusi andnud mõne konkreetse erakonna vastu.

Aga seal ju ometigi viidati selgelt EKRE rinnamärgile ehk siis ikkagi provokatsioon EKRE suunal oli?

Ei, süüdistuses seda märgitud ei ole ja kohus lähtub ainult süüdistusest. Süüdistuse tekstis seda märget ei ole. Mingeid viiteid sellele ei ole. Süüdistuse tekstis on lihtsalt, et tulid tema selja taha kaks tundmatut meesterahvast, kes loopisid teda kividega kukla ja selja piirkonda. Kõik.

Seega siis ikka ei olnud võib-olla need materjalid prokuratuuri poolt nii hästi ette valmistatud?

No, lihtsalt see sündmus kui selline tõendamist ei leidnud politsei poolt, kui politsei vaatas üle turvakaamerad ja tema mobiiltelefoni positsioneerimise ja need tõendasid, et teda sel ajal seal Stroomi pargis ei olnud.

Kas selles juhtumis on tehtud vigu ja kes?

Selles juhtumis on Mary Kross ise teinud vea.

Aga selles menetluses? Sest et kohtusüsteem ei ole ju öelnud talle, et ta on vigu teinud.

No on öelnud, sest ka menetluse lõpetamise määruses küll kriminaalmenetlus lõpetati, aga talle pandi ikkagi kohustus riigi ees ju maksta teatud summa ja kui ta seda ära ei maksa kohtu poolt määratud tähtajaks, siis uuendatakse menetlus.

Mis siis juhtuma hakkab, kui ta seda 3000 eurot õigeks ajaks ära ei maksa?

Siis uuendatakse menetlus ja siis see juba tuleb ükskõik millises kohtuliigis menetlusse.

Kas see tähendab, et sellisel juhul see juhtum avatakse taas?

Jaa, loomulikult. Ta peab 3000 eurot ära maksma kuue kuu jooksul. Kui ta seda ei tee, siis prokuratuur on kohustatud menetlust uuendama, ja seda teeb prokuratuur, mitte kohus.

Ja siis võib prokuratuur juba leida, et on alust siiski sügavamale kaevuda?

Jaa, loomulikult.

Kas meie seadused ja kohtuotsused on ja peaksid olema ühiskonna peegliks?

No ikka reeglina nad ongi.

Aga kui hästi nüüd selle juhtumi lahendus meie ühiskonda praegu peegeldab?

Noh, ta selliselt peegeldabki, et teda kohus süü hindamisel juriidilistest kriteeriumitest lähtubki ja moraali jätab hoopis kõrvale ja kohus ka ei vaata seda, kes on süüdistatav - kas ta on tuntud inimene, vähem tuntud inimene. Kohus ikkagi kõiki hindab tegude järgi, mitte selle järgi, kas ta on tuntud või mitte tuntud. Kohtu ja seaduse ees on kõik võrdsed, olenemata sellest, kes ta on.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: