IMF avalduses: Eesti majanduse riskid on negatiivsed ({{contentCtrl.commentsTotal}})

IMF-i delegatsiooni esindaja koos Eesti Panga presidendi ja rahandusministriga Tallinnas pressikonverentsil.
IMF-i delegatsiooni esindaja koos Eesti Panga presidendi ja rahandusministriga Tallinnas pressikonverentsil. Autor/allikas: (Foto: ERR)

Eesti majanduse väljavaated püsivad optimistlikud, kuid prognoosiriskid on negatiivsed, leiab Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) oma äsjast Eesti missiooni kokkuvõtvas avalduses.

"Lähiajal oodatakse jõudsa kasvu jätkumist, sest pingelise tööturu najal püsib eratarbimine tugev. Keskpikas vaates prognoositakse SKP kasvu aeglustumist potentsiaalse ehk pikaajaliselt jõukohase kasvu lähedale; kasvuvõimekust aga piiravad keskpikas vaates tootlikkuse tase ja pikas vaates rahvastikusuundumused," seisab esmaspäeval tehtud avalduses. "Inflatsioon on küll aeglustunud, kuid jääb prognoosi kohaselt siiski euroala keskmisest kõrgemaks. Väliskeskkonnas võib väliskaubandusriskide realiseerumine pidurdada Põhjamaade majanduskasvu ja eksporti, mis võib kahjustada kodumaiseid investeeringuid ja rahastamistingimusi."

Sisemajanduse teguritest võivad oskustöötajate puudus ja jätkuv palgasurve IMF-i hinnangul keskpikas vaates jätta jälje ettevõtete konkurentsivõimele.

"Kuna majandus ületab praegu potentsiaalset taset, tuleks hakata fiskaalset impulssi vähendama. Keskpikas vaates saab Eesti siiski kasutada oma märkimisväärset fiskaalruumi selleks, et toetada tootlikkust suurendavaid investeeringuid ja struktuurireforme, mis võimaldaksid majandusel ka edaspidi kiiresti kasvada," märgib IMF.

2019. aasta reaalse SKP kasvuks prognoosib IMF 3,2 protsenti (2018. aastal 4,8 protsenti).

"Kasvu toetab endiselt tugev eratarbimine. Nõrga välisnõudluse ja ehitussektori kasvu märkimisväärse aeglustumise mõjul on majandusaktiivsus vähenemas. Inflatsioon on madalamate energiahindade tõttu aeglustunud," seisab avalduses. "Majanduse hea seis peegeldab leebet eelarvepoliitikat ja ekspansiivset rahapoliitilist keskkonda. Töötus on langenud erakordselt madalale, samas kui tööturureformid ja hoogne palgakasv on suurendanud tööjõus osalemist. Majapidamiste võlakoormus on küll üsna suur, kuid püsib stabiilne. Avaliku sektori netovõlg on negatiivne ning jooksevkonto endiselt ülejäägis."

Välise tasakaalustamatuse vähendamise kõrval tuleks Eestil IMF-i hinnangul võtta meetmeid tootlikkuse suurendamiseks: "Kuna toodangulõhe jääb lähivaates positiivseks, tuleks praegust ekspansiivset eelarvepoliitikat koomale tõmmata. Eestil on siiski piisavalt fiskaalruumi selleks, et muuta eelarvepoliitikat kasvusõbralikumaks, tehes samas taristu arendamiseks ja elanikkonna kiire vananemisega seotud probleemide lahendamiseks vajalikke kulutusi."

2019. aastal jääb Eesti eelarvepositsioon tõenäoliselt eesmärkidele alla, mistõttu 2020. aastal tuleb seda jõulisemalt parandada, leiab IMF. 2019. aastaks prognoosib missioon nominaalseks puudujäägiks 0,2 ja struktuurseks puudujäägiks 0,8 protsenti SKP-st.

"Fiskaalruumi on siiski tublisti ning valitsussektori võlakoormus kõigest kaheksa protsenti SKP-st. 2020. aasta eelarve struktuurseks puudujäägiks on kavandatud 0,7 protsenti SKP-st. See on kooskõlas keskpika perioodi eelarve-eesmärgi ja riigieelarve seadusega," märgib valuutafond. IMF soovitab 2020. aastal puudujääki järsemalt vähendada, et 2017.-2019. aasta fiskaalset impulssi koomale tõmmata, pidades silmas endiselt suurt positiivset toodangulõhet. Selleks tuleks rohkem säästa jooksvate kulude arvelt.

Pensionisüsteemi probleemidele tuleks IMF-i hinnangul lahendus leida nii, et teine sammas jääks siiski kohustuslikuks, kuna säästmisharjumused on alles arenemas ning teise samba säästude täiendav roll on seetõttu äärmiselt oluline.

"Samuti tuleks selliste muudatuste puhul olla ettevaatlik makromajanduse stabiilsust ohustava mõju suhtes, mis võib kaasneda tarbimise järsu kasvuga, kui teise samba säästud välja võetakse," seisab avalduses. "Rahvusvahelisi kogemusi arvesse võttes soovitab missioon ettevaatlikumat lähenemist, mis hõlmaks i) kõnealuste muudatuste pikaajalise mõju analüüsi, ii) aktiivset ja laialdast arutelu, kuhu on kaasatud kõik huvirühmad, ja iii) protsessi iga etapi jaoks vajalike vahe-eesmärkide püstitamist."

Ebavõrdsus on IMF-i hinnangul pärast viimast majanduskriisi vähenenud, kuid on siiski märkimisväärne. "Ehkki majapidamiste sissetulekud on üldiselt jõudsalt kasvanud, on kasv viimase kümne aasta jooksul olnud eriti märgatav tulujaotuse ülemises osas. Nii suhteline vaesus kui ka vanemaealiste vaesus on suur. Ebavõrdsuse vähendamiseks on väga tähtis toetada vanemaealisi ja muid vaesusriskiga rühmi paremate sotsiaalsete turvavõrkudega. Siinkohal tuleb kiita käimasolevat tööd töötuskindlustushüvitise katvuse suurendamiseks, selle saajate ringi läbivaatamiseks ja töötuskindlustuse muutmist vastutsüklilisemaks."

IMF tõdeb ka, et naiste jaoks paremate majanduslike võimaluste loomine aitaks edendada võrdsust ja majanduskasvu. "Missioon tunnustab valitsuse hiljutisi algatusi naiste tööjõus osalemise määra edasiseks tõstmiseks riikliku toe suurendamisega lastehoiuvõimaluste parandamiseks. Tööjõus osalemise lõhe ja palgalõhe edasise vähendamisega saab tootlikkust pikas vaates märkimisväärselt suurendada. Samuti tuleks astuda samme selleks, et suurendada naiste esindatust juhtivatel ametikohtadel ja ettevõtete juhatustes."

Eesti finantssüsteem on IMF-i hinnangul tugev, kuid makrofinantskeskkonna arengut tuleb pidevalt jälgida. Pangad on piisavalt kapitaliseeritud ja kasumlikud ning täidavad vaevata likviidsusnõudeid.

"Finantssektori riske ja haavatavaid külgi tuleb siiski hoolega jälgida. Lähtudes laenu- ja nominaalse toodangu näitajatest, tuleks vastutsükliline kapitalipuhver jätta nulltasemele. Missioon kiidab heaks hüpoteeklaenude keskmise riskikaalu alampiiri kehtestamise 15 protsendi tasemel. Koos laenusumma ja tagatise suhtarvu, laenusumma ja sissetuleku suhtarvu ja maksimaalse laenutähtajaga aitab see uus nõue parandada makrofinantskeskkonna vastupidavust võimalike šokkide, sh majapidamiste suurest laenukoormusest tulenevate šokkide suhtes."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: