Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul eelistab ta suhtlemist mittesuhtlemisele ja seetõttu pooldaks presidendi visiiti Moskvasse. "Mina isiklikult arvan, et president võiks minna, aga ma prooviks seda siduda Putini võimaliku külaskäiguga Eestisse, et tulla siis soome-ugri rahvaste kongressile 2020. aasta suvel Tartus," ütles Karilaid ERR-ile.

"Ma arvan, et kui sellisel viisil õnnestub see läbi viia, oleks väga mõistlik," lisas ta.

Presidendi võimalikule Moskva visiidile 9. mail on kategooriliselt vastu riigikogu spiiker ja EKRE aseesimees Henn Põlluaas. "See ei ole mitte teise maailmasõja lõppemise tähtpäev, vaid tegelikult sisuliselt on see ju hoopistükkis poole Euroopa okupeerimise tähtpäev ja veriste ja julmade repressioonide ja deporteerimiste, arreteerimiste alguse tähtaeg. Nii, et tegelikult Eesti president, kui ta vähegi enda riigi väärikusest ja enda rahvast lugu peab ja teab ka midagigi ajaloost, siis kindlasti Eesti president ei tohiks sellisel üritusel osaleda," ütles Põlluaas.

Ka Vladimir Putini tulekust soome-ugri rahvaste kongressile Tartus, ei võidaks Põlluaasa sõnul Eesti midagi. "Just Putini ajal on ju tegelikult väikerahvaste hävitamine ja venestamine saanud uuesti erilist hoogu. Kui ta tuleks siia, siis oleks temale vaid propagandakäik näitamaks, et tegemist ei ole rahvusvahelisest õigusest ja kokkulepetest mitte lugupidava paariaga, aga hoopis auväärse riigi juhiga, keda Euroopa riigid kutsuvad külla ja kellega tahetakse suhelda. Sellega me anname täiesti vale signaali," rääkis Põlluaas.

Sotsiaaldemokraadist eurosaadik Marina Kaljurand ei soovinud anda selget vastust küsimusele, kas ta toetaks Kaljulaidi Moskvasse minekut. Kaljurand peab oluliseks enne otsusele jõudmist lähtuda Eesti ühisest välispoliitikast.

"Mina tahaksin näha, et Eestil on ühtne välispoliitika. Presidendil ei ole oma välispoliitikat, on Eesti Vabariigi välispoliitika, mida viivad ellu president, peaminister, välisminister. Ma tahaksin näha siin mingisugust ühtsust, et vähemalt koalitsioon oleks selles mõttes ühte meelt," ütles Kaljurand esmaspäeval Vikerraadio saates "Välistund".

"Nii, et mina seda täna absoluutselt ei välista. Aga ma ei ole ka naiivne. See otsus tehakse ikkagi Vene huvidest lähtuvalt. Mis iganes otsuse nad teevad ka suhetes Euroopa Liiduga või suhetes Ukrainaga. Ma pean möönma, et ma olen nõus välisministriga, kes ütleb, et seda küsimust tuleb väga põhjalikult kaaluda ja kaaluda ka sellest, kas see on Eestile hea või kasulik," rääkis Kaljurand.

Selgema seisukoha andis riigikogu väliskomisjoni aseesimees, reformierakondlane Marko Mihkelson.

"Praeguses situatsioonis, kus Venemaa välisministeerium ametlikult rakendab Teise maailmasõja teemasid, mis Eesti jaoks on väga valusad, nagu Molotov-Ribbentropi pakti õigustamine, oma avaliku diplomaatia teenistusse, siis mul on väga raske näha, et Eesti president 9. mail osaleks Moskva üritustel," lausus Mihkelson.

Mihkelson arvas, et kolm Balti riikide presidenti võiksid teha oma otsused kutse saabumisel ühiselt ja koordineeritult.

Mihkelson ütles, et kohtus teisipäeval ka Venemaa suursaadiku Aleksandr Petroviga, ent kahepoolseid suhteid käsitlevas vestluses presidentide võimalikest visiitidest juttu ei olnud.

Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ütles esmaspäeval Vikerraadio "Välistunni" saate jaoks antud intervjuus, et tema kindel soovitus on 9. mail president Kersti Kaljulaidil Moskvasse mitte sõita.

"Vaatame ka seda põhimõttelist debatti ajaloo üle, mida me oleme pidanud, siis viimastel kuudel näiteks, kuidas me saame aru Eesti taasokupeerimise ümmargusest tähtapäevast, mida Venemaa tähistas kui vabastamist. Ja seetõttu on minu hinnang äärmiselt skeptiline selles, et me riigipea tasemel peaksime, juhul kui see kutse ka tuleb, seda külaskäiku kaaluma," kommenteeris Reinsalu.

Peaminister Jüri Ratas (KE) ütles, et tema toetaks Kaljulaidi minekut Moskvasse 9. mail, juhul kui see kutse peaks tulema. "Me oleme presidendiga sellest ka põgusalt vestelnud. Minu seisukoht oli igaljuhul toetav. Loomulikult on see presidendi otsus, kas sinna sõita või mitte. Aga kui ta nii otsustab, siis kindlasti ma toetan seda," ütles Ratas.

President Kersti Kaljulaid ütles teisipäeval ERR-ile antud intervjuus, et kutset veel ei ole ja üksi ta seda otsust ei tee. "Seda kutset ei ole. Kui see kutse tuleb, siis ma arutan seda meie partnerite ja liitlastega. Seda otsust ei tee keegi üksi," ütles Kaljulaid.