Putin pidas võimalikuks presidendi ametiaegade piiramist kahega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1576758720000 | amCalendar}}
Foto: Scanpix/TASS/Valery Sharifulin

Vene president Vladimir Putin toetas iga-aastasel aastalõpu pressikonverentsil sõna "järjestikune" kaotamist põhiseaduse artiklis presidendi ametiaegade kohta.

Põhiseaduses on artikkel, mis lubab presidendiks saanule "kaks järjestikust ametiaega".

"Mida võiks teha puutuvalt neid ametiaegu - kaotada tingimus "järjestikune"," vastas Putin küsimusele põhiseaduse muutmise võimaluse kohta.

Tema sõnul pooldaks seda hulk poliitikuid ja politolooge.

"Teie alandlik teener teenis ära kaks tähtaega, lahkus ametist ja siis oli tal põhiseaduslik võimalus naasta presidendiametisse, sest see ei tulnud enam järjest," märkis Putin pressikonverentsil.

Ta lisas: "See tingimus tekitab mõningais poliitikutes ja ühiskonnategelastes segadust. Kuid selle võiks ilmselt ka tühistada."

Pressikonverentsi video: 

Vene keeles

Inglise keeles

Putin: demokraatlikus ühiskonnas saab olla vaid isamaalisusõpetus

Putin arvas, et demokraatia tingimustes on ainuvõimalik õpetus poliitikavaba isamaalisus.

Putinilt küsiti neljapäeval ühiskonnas arutelusid põhjustav Vene põhiseaduse artikli 13 lõike 2 muutmine, kus on öeldud, et riikliku või sunduslikuna ei saa kehtestada ühtegi õpetust.

"Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas on võimalik ainult üks ideoloogia: patriotism. Selle sõna kõige laiemas, paremas mõttes. See tuleb depolitiseerida, kuid suunata Vene riigi sisemiste aluste tugevdamisele," vastas Putin.

Oma seisukohta selgitades arvustas president NSV Liidu põhiseadust, rõhutades, et sellesse kätketud ühe erakonna õpetus tõi kaasa selle, et erakonna lagunedes lagunes ka riik.

Putin: Lenin peab jääma mausoleumi

Bolševike juhi Vladimir Lenini surnukeha peab jääma Moskva Punasel väljakul asuvasse mausoleumi, märkis Putin.

Putinil tuli iga-aastasel pressikonverentsil vastata küsimusele, kas 1924. aastal surnud Nõukogude Liidu esimese juhi palsameeritud surnukeha tuleks mujale viia. President rõhutas, et tema seisukoht selles ei ole muutunud.

"Minu arvates ei tohiks me seda puutuda, vähemalt mitte seni, kuni meil on veel väga palju inimesi, kes seostavad oma elu sellega..., seostavad seda minevikusaavutustega, Nõukogude aastatega," ütles ta.

Liberaalid tõstatavad aegajalt Lenini mahamatmise küsimuse ja 2017. aastal toetas küsitluste põhjal seda 60 protsenti venelastest.

Riigis, kus kommunistid moodustavad parlamendis suurima opositsiooni, ei ole Lenini küsimuses üksmeelt loota.

Kommunistliku Partei esimees Gennadi Zjuganov ütles 2017. aastal, et Putin olevat talle lubanud, et tema võimuajal Leninit mausoleumist ära ei viida.

Putin: Venemaa pole Saksamaalt Hangošvilit ametlikult välja nõudnud

Putin ütles, et Moskva pole Saksamaalt seal tapetud Gruusia kodanikku Zelimhan Hangošvilit ametlikult välja nõudnud, seda arutati eriteenistuste tasemel. Putin oli varem Pariisis nn Normandia neliku tippkohtumisel öelnud, et "Moskva korduvalt tõstatanud küsimuse selle bandiidi ja mõrtsuka väljaandmisest".

"Selliseid (väljaandmisküsimusi) arutati mitu korda eriteenistuste tasemel. Ametlikku nõuet prokuratuuri kaudu tõepoolest ei olnud. Meie asjaomased ametkonnad pidasid seda mõttetuks, sest said olemuselt juba äraütlemise osaliseks," vastas Putin ajakirjaniku asjaomasele küsimusele.

Hangošvili kohta meenutas Putin Pariisi pressikonverentsil öeldut: "See oli täiesti verejanuline mõrtsukas. Ainuüksi ühel rünnakul Kaukaasias hävitas ta 98 meest. Mõelge selle numbri üle! Paljudes riikides kuulutatakse märksa vähemate ohvrite puhul välja riiklik lein. Ta osales Moskva metrooplahvatuste korraldamises. Ja see ei ole kogu tema kuritegude nimistu."

Arvatavasti Vene eriteenistuste käsul Berliinis mõrvatud Hangošvili oli teadalolevalt teises Tšetšeenia sõjas 2001-2005 välikomandör ning ühines hiljem Gruusia terrorivastase üksusega. 

Saksa meedia andmeil arvatakse tegemist olevat kättemaksumõrvaga, mis on seotud ohvri minevikuga.

Putin: Donbassi omakaitse koosneb kohalikest, võõrväge seal ei ole

Donbassis ei ole võõrväge, on omakaitseüksused, mis koosnevad kohalikest elanikest, rõhutas Putin pressikonverentsil.

"Mis puudutab võõrväe väljaviimist, siis seal ei ole võõrväge. Seal on kohalik miilits, kohalikud omakaitsejõud," ütles Putin ja märkis, et need koosnevad kohalikest elanikest.

Kommenteerides omakaitseüksustel tankide ja raskesuurtükkide olemasolu, märkis president, et paljudes maailma kuumades punktides käivad lahingud, kus kasutatakse suurtükke ja muid raskerelvi.

"Kust neid võetakse? Ilmselt neile kaasatundvatelt riigistruktuuridelt. Kuid see on nende tehnika, mitte välismaine," ütles Putin.

Putin: Zelenski jutt Minski lepete ülevaatamisest teeb ärevaks

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski avaldus Minski lepete ülevaatamise võimalikkusest tegi Vene presidendi murelikuks.

"(Ida-Ukraina olukorra lahendamiseks) ei ole mitte midagi peale Minski lepete. Mind tegi muidugi väga ärevaks president Zelenski avaldus pärast Pariisist lahkumist, et need võiks üle vaadata. Kui Minski leppeid hakatakse üle vaatama, võib kogu olukord sootuks ummikusse joosta," rääkis Putin.

Tema sõnutsi on Minski lepete aluseks Donbassi eriseisundi seadus, mis tuleb lõimida Ukraina põhiseadusse. 

Putin märkis, et Ukrainas pikendati praegu Donbassi eriseisundi seadust aastaks.

"Kuigi meie, mitte üksi mina, vaid ka teised Normandia formaadi osalised räägime kogu aja, et sellele on vaja anda alaline iseloom ja lõimida siis põhiseadusesse," rõhutas Putin.

"Kuid kõige järgi otsustades ei tahtnud endine Ukraina juhtkond seda teha, ei taha ka praegune, kuigi sellest ei pääse," nentis ta. 

Peale selle tõdes Putin vajadust, et Kiiev suhtleks Donbassiga, kuigi ka seda ei toimu.

Tema sõnul teatasid Ukraina võimud otsusest riik detsentraliseerida. "Mis see on? Asendus Minski lepetele? Asendus eriolukorra seadusele? Kas võib sellist ette kujutada? Võib. Kuid Minski lepetes on kirjas, et kui see puudutab Donbassi, siis tuleb see kooskõlastada selle piirkonnaga. Mingit kooskõlastust ei ole. See teeb ärevaks," ütles Putin.

Putin: Vene-Valgevene liiduleppest 90 protsenti on ellu viimata

Umbes 90 protsenti Vene-Valgevene liitriigi loomise otsustest on ellu viimata, isegi Euraasia Majandusühenduse lõimimisprotsessid on jõudnud kaugemale Moskva ja Minski lähendamisest, ütles Putin.

Ta märkis, et Valgevene tahaks saada gaasi naabruses oleva Smolenski oblasti hinnaga, kusjuures sellele oblastile makstakse arvestades selle kaugust gaasileiukohtadest Venemaal kõige rohkem peale.

"Kui me hakkame doteerima kogu Valgevene majandust, siis doteerime teist riiki üleval samamoodi nagu riigi kõige doteeritavamat oblastit," märkis president.

Ta ütles, et ette tormata ja hakata Valgevenet liidu loomise lõpuleviimiseta odava gaasiga doteerima oleks ekslik.

Putin: endiste liiduvabariikide esindajate puudumine paraadilt oleks viga

Oleks suur viga, kui mõned endiste Nõukogude Liidu vabariikide esindajad ei tuleks Teise maailmasõja võidu 75. aastapäeva tähistamisele Moskvasse, ütles Putin aastalõpu pressikonverentsil.

Ajakirjanik küsis Putinilt, kas tal on kahju, et Moskva paraadil ei ühine võitjate kolonniga sõjaväelased mõnedest endistest Nõukogude vabariikidest, nagu Ukraina ja Gruusia.

"Kui keegi otsustaks siia tulemise vastu teatud iseärasuste tõttu praegustes riikidevahelistes suhetes, siis ma arvan, et see oleks suur viga. See tähendaks, et neil ei ole piisavalt lugupidamist inimeste vastu, kes võitlesid ja ohverdasid oma elud oma kodumaa iseseisvuse nimel," ütles Putin.

Putin oli varem kutsunud järgmise aasta 9. mai paraadile SRÜ liikmesriikide relvajõudude esindajad.

President Kersti Kaljulaid ütles sügisel ERR-ile antud intervjuus, et kutset Moskvasse sõiduks veel ei ole ja üksi ta seda otsust ei tee. "Seda kutset ei ole. Kui see kutse tuleb, siis ma arutan seda meie partnerite ja liitlastega. Seda otsust ei tee keegi üksi," ütles Kaljulaid. Riigikogu erakondadest toetas toona Kaljulaidi võimalikku 9. mail Moskvasse minekut vaid Keskerakond.

Putin: Eesti kardab Vene ajakirjanikke

Putini hinnangul kardavad Eesti võimud Vene ajakirjanikke, vahendas uudisteagentuur Ria Novosti.

"Imestan Eestis toimuvate sündmuste üle," ütles Putin neljapäeval pressikonverentsil, vastates propagandakanali Sputnik Eesti haru peatoimetaja kurtmisele väidetava tagakiusamise üle.

Peatoimetaja Jelena Tšerõševa rääkis presidendile, et pangad keelasid ülekanded nende töötajate kontodelt, et Eesti eriteenistused survestasid rentijaid rendilepingut lõpetama ja et Sputniku töötajaid ähvardatakse kriminaalasjaga.

"Kardavad," tõdes Putin.

"Venemaad süüdistatakse läänes meedia ahistamises, kuid Euroopa riigid tegelevad sellega ise," lausus president. "Te olete palju ära teinud, võimude katsed segada teie tööd ei tohi jääda märkamatuks," lausus Putin.

Ta märkis, et ei tohi lisada vett nende veskile, kes tahavad rikkuda riikidevahelisi suhteid. 

"See on üllatav künism, aga igasugused piirangud riikide tasandil ei ole tõhusad, sest annavad ohjad neile, kes tahavad külvata viha meie rahvuste vahel," ütles Putin. 

"Tuleb saavutada ajakirjanike võimalus töötada neis riikides, kes kardavad teie teavet ja teie mõju," märkis riigipea, lubades teha kõik endast sõltuva Vene ajakirjanike toetamiseks seaduslike meetmetega. 

Putin: Trumpi tagandamise alused on välja mõeldud

USA presidendi Donald Trumpi tagandamismenetlus algatati väljamõeldud alustel ning ilmselt ei vii tema ametist lahkumiseni, arvas Putin. 

"See peab veel läbima senati, kus vabariiklastel on enamus," ütles Putin pärast USA kongressi esindajatekoja hääletust, millega algatati Trumpi tagandamise protsess. Koda süüdistab presidenti võimu kuritarvitamises ja kongressi töö takistamises. 

"On vähetõenäoline, et nad suruvad ametist välja omaenda partei esindaja alustel, mis on täiesti välja mõeldud," lisas Putin. 

USA kongressis toimuv on kõigest sisepoliitilise võitluse jätkumine demokraatide ja vabariiklaste vahel, lisas Vene riigipea. 

Putin noomis ajakirjanikku, kes Trumpi kohta küsis, sest ta oli rääkinud Trumpist, "nagu temaga oleks juba kõik". 

"Demokraadid süüdistasid Trumpi vandenõus Venemaaga ja siis tuli välja, et sellist vandenõud ei eksisteerinud. See ei saa olla tagandamise aluseks," ütles Putin.

"Siis nad mõtlesid välja mingisuguse surve Ukrainale," lisas riigipea. 

Putin: USA sanktsioonid saavad peegelmeetmed

Venemaa vastab USA sanktsioonidele peegelmeetmetega, kuid on huvitatud USA-ga suhete arendamisest, ütles Putin.

"Me teame üldist lähenemist, mis seisneb selles, et USA töötab meiega seal, kus see on huvitav ja kasulik, ja heidutab samal ajal igasugu sanktsioonidega. Meie, teades seda, käitume samuti samaviisi," mainis Putin.

Ta märkis, et midagi head selles ei ole. "Need on täiesti ebasõbralikud sammud Venemaa suhtes," ütles Putin.

Presidendi arvates mõjutavad uued sanktsioonid Vene-USA suhete taset. 

Ta kinnitas, et Moskva on igal juhul valmis arendama Washingtoniga suhteid.

"Meie oleme sellegipoolest huvitatud suhete arendamisest USA-ga ja teeme seda sõltumata sellest, kes on Valges Majas või kontrollib kongressi kodasid," ütles Putin.

"Kas meil on mingeid väljavaateid? Arvan, et on," lisas ta, mainides maailma julgeolekuküsimusi, sh strateegiliste tuumajõudude lepingust START-3.

Putin: Vene koondis peaks saama võistelda olümpial riigilipu all

Putin lausus, et Vene sportlased peavad olümpiamängudel esinema riigilipu all, sest Maailma Dopinguvastasel Agentuuril (WADA) pole etteheiteid Vene olümpiakomiteele.

"Kui WADA-l praegu meie rahvuslikule olümpiakomiteele etteheiteid ei ole, tähendab, et meie rahvuskoondis peab esinema riigilipu all," ütles Putin aastapressikonverentsil Moskvas.

Tema arvates on WADA otsus olümpiahartaga vastuolus.

"Riigi võistkond ei saa, ei tohi esineda neutraalse lipu all, kui olümpiakomiteele tegelikke etteheiteid ei ole. Nii on hartas kirjas," märkis president.

"Tehke asi selgeks üksikute inimeste osas. Me muidugi aitame selles. Me teeme kõik, et Vene sport oleks puhas," lisas Putin.

Ta meenutas, et Vene dopinguvastane agentuur RusADA moodustati tihedas koostöös WADA ametivendadega. "Me valisime isegi juhte nende soovituste alusel," rõhutas president.

Putini arvates ei tea kliimamuutuse põhjuseid keegi

Mitte keegi ei tea, mis põhjustab kliimamuutust, ütles neljapäeval Putin oma iga-aastasel aastalõpu pressikonverentsil. 

"Mitte keegi ei tea ülemaailmse kliimamuutuse algeid," ütles Putin.

"Teame, et meie Maa ajaloo jooksul on olnud soojenemise ja jahenemise perioode ning see võib sõltuda universumi protsessidest... Väike (nurgamuutus) Maa pöörlemise teljes või selle orbiidil Päikesega võib viia planeedi tõsiste kliimamuutusteni," ütles ta. 

Samas rõhutas president, et mõistab kliimamuutusega kaasnevaid ohte, teiste seas Venemaale. 

Putini sõnul ohustab ülemaailmne soojenemine põhjapolaarjoone taha jäävaid Vene linnu ja igikeltsale rajatud asulaid. Samuti võib kliimamuutus tuua kaasa põlenguid, ränki üleujutusi ja muid halbu tagajärgi, lisas ta. 

"Peame tegema maksimaalseid jõupingutusi selleks, et tagada, et kliima ei muutuks drastiliselt", ütles riigipea ja rõhutas, et Venemaa peab kinni Pariisi kliimaleppest. Leppe eesmärk on globaalset soojenemist aeglustada.

Soojenemine Venemaal on 2,5 protsenti kõrgem kui mujal planeedil, lisas president. "Meie riigi jaoks on see protsess väga tõsine," ütles ta. "Teeme jõupingutusi, et minimeerida tagajärgi oma riigi jaoks."

Putini pressikonverentsi eel kolmapäeval mõõtis Moskva põhjaosas asuv ilmajaam sooja 5,4 kraadi Celsiuse järgi. See oli seal detsembri kohta viimase sajandi kõrgeim temperatuurinäit.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: