NB! otseblogi algab pärast artikli teksti lõppu.

Enne kohtumist avas Portugali visiidilt saabunud president Kaljulaid Eesti renoveeritud saatkonnahoone.

Pärast kahepoolset vestlust toimus ühine lõuna, millest võttis osa ka teisi riigiesindajaid.

Eestit esindasid lisaks presidendile veel suursaadik Margus Laidre ja mitu presidendi kantselei ametnikku - kantselei direktor Tiit Riisalo, avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe ja presidendi välisnõunik Lauri Kuusing.

Venemaa poolelt olid kohal näiteks välisminister Sergei Lavrov, Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ja majandusarengu minister Maksim Oreškin. 

Kaljulaid: seda kohtumist oli meile vaja

Kuna tegu oli töövisiidi, mitte aga riigivisiidiga, ühist pressikonverentsi pärast kohtumist ei toimunud. Küll aga andis president Kaljulaid ülevaate kohtumisest hiljem Eesti saatkonnas toimunud pressikonverentsil (pikemalt allpool olevas otseblogis).

Kaljulaid ütles, et tema hinnangul oli hea kohtumisega, kus ka keerulisematel teemadel räägiti pikalt, aga kogu aeg näidates üles vastastikust respekti.

Kohe alguses mainis ta, et kutsus Vene kolleegi 2020. aastaks Tartusse soome-ugri maailmakongressile. Putin sellele eitavalt ei vastanud, kuid saabumise kohta kinnitust ka ei andnud.

Palju räägiti majandus-ja kaubandussuhetest ning jõuti seisukohale, et kuigi Venemaa ja EL-i vastastikused sanktsioonid jätkuvad, on valdkondi, kus Tallinn ja Moskva saavad kahekesi koostööd teha ja edasi liikuda.

Kaljulaid rääkis Putiniga ka Ukrainast ja Gruusiast ning tema sõnul rõhutas ta igal sammul Euroopa Liidu positsioone nendes küsimustes.

Piirilepingu teemal mingeid edasiminekuid või avaldusi kohtumisel ei tehtud. President Pätsi ametiraha tagastamise küsimus päevakorda ei jõudnud.

"Ja ma pean ütlema, et ma jään selle juurde, et seda kohtumist oli meile vaja. Kohtumine minu hinnangul täitis oma eesmärgi. Ja selle kõige olulisem sõnum ongi see, et see kohtumine toimus."

Kaljulaid: Eesti huvid menüüs ei olnud

President Kaljulaid rõhutas, et tegemist oli täiesti tavalise kohtumisega ja keerulisi küsimusi tõstatas hoopis tema, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kohtumine oli mõlemapoolselt lugupidav ja sellele järgnev lõunasöök kujunes väga huvitavaks aruteluks," nentis ta.

Mida ütles Putin Ukraina kohta?

"Ta näeb probleeme Minski lepingute täitmises, mida ta enda sõnul tahaks väga täita, kuid ta näeb, et Ukraina ei täida neid lepinguid. Me teame selle vaidluse lõputut olemust," vastas Kaljulaid.

Räägiti ka Gruusiast, Nord Stream 2-st, Eesti püüdlustest saada koht ÜRO julgeolekunõukogus, Peipsi järvest, setodest ning majandussuhetest.

"On lihtne ja selge, on sanktsioonid kooskõlas Euroopa Liidu ühise seisukohaga, aga teisalt on neid valdkondi, mida saab paremaks teha. No näiteks me võiksime uuendada transpordivaldkonna lepingulist baasi, mis on iganenud ja tõstatasime ka topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimise teema," rääkis president.

"Aktuaalne kaamera" küsis, kas Eesti-Vene suhetes on siis nüüd toimunud läbimurre.

"Meile president Putiniga tundus, et selles mõttes, et me oleme tagasi laua taga, võiks seda niimoodi nimetada küll. Me väljendasime mõlemad valmisolekut seda suhtlemist ka jätkata. Ta arvas, et kindlasti oli mul raske veenda eesti inimesi, et see kohtumine võiks aset leida, võiks olla vajalik ja ma tsiteerisin talle seda uuringut, mis ütleb, et valdav osa Eesti inimestest pidas seda arutelu mõistlikuks," vastas kaljulaid.

Küsimusele, mis oli lõunalauas menüüs, vastas president, et igal juhul ei olnud need Eesti huvid.

President Kaljulaidi pressikonverents pärast kohtumist:

"Aktuaalne kaamera" kell 21:

"Aktuaalne kaamera" kell 18.30:

Video kohtumise algusest täismahus:

OTSEBLOGI:

NB! Otseblogi näitab 20 viimast postitust, ülejäänute lugemiseks tuleb vajutada "Load more".