"Meil ei ole seni mingit infot selle kohta, kas president Putin plaanib üritusel osaleda. Oleme küsinud Vene saatkonast, aga ka nemad ei tea," ütles kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht Anne-Ly Reimaa esmaspäeval kongressi teemal korraldatud teabetunnis.

Tema kinnitusel on kongressi korraldajad siiski Putini võimalikuks saabumiseks ettevalmistusi teinud ning selleks on valmistunud ka ürituse turvalisuse eest vastutav politsei- ja piirivalveamet (PPA).

Tartu politseijaoskonna juht Veiko Järva kinnitas, et PPA on juba mõnda aega tegemas ettevalmistusi, et tagada sel suvel Tartus toimuva VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi külastavate riigipeade, teiste külaliste ja kohalike elanike turvalisus.

"Politsei on seoses maailmakongressi ja riigipeade visiidiga vajadusel valmis Lõuna-Eestisse kaasama täiendavaid jõude teistest politseiüksustest. Samuti tagama ka tavapäraste väljakutsete teenindamise nii Tartus kui mujal Eestis tervikuna. Teeme selleks koostööd korraldajatega ning partneritega. PPA varasemad kogemused kõrgetasemeliste visiitide turvamisel on näidanud, et taoliste politseioperatsioonide põhjalik ettevalmistus ja koostöö kohalikul tasandil toob parima tulemuse," ütles politseijuht.

"Et üritusega seotud turvameetmed ei häiriks oluliselt kohalike ja teiste igapäevaelu, antakse kongressile eelneval ajal meedias detailsemat infot kõigi liikluskorralduse muudatuste ja muude piirangute kohta," rahustas politseijuht tartlasi. Täpsed piirangud selguvad pärast külaliste nimekirjade, päevakavade ja muude üksikasjade kinnitamist, lisas politsei esindaja.

Küll aga on teada, et kongressi avamisel osalevad teiste soome-ugri riikide - Eesti, Soome ja Ungari - presidendid. Nemad on Eestis juba seoses Kolme Mere Algatuse tippkohtumisega, mis peetakse 16.-17. juunini. VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress toimub 17.-19. juunini, see peetakse Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

Vene president on iga nelja aasta tagant toimuval soome-ugri foorumil osalenud ainult ühel korral, kui Hantõ-Mansiiskis käis kohal tollane Vene riigipea Dmitri Medvedev.

Soome-ugri maailmakongressile on oodatud 23 soome-ugri rahva delegatsioonid, kokku 215 inimesega. Kongress on avatud ka vaatlejatele, kelle arv ei ole piiratud ning keda korraldajate hinnangul võib tulla umbes 300. Vaatlejad ei pea olema soome-ugri rahvaste liikmed ning praeguseks ongi juba teada huvilisi väga mitmest riigist, rääkisid korraldajad esmaspäeval.

Maailmakongress on soome-ugri rahvaste esindusfoorum, mis on sõltumatu valitsustest ja poliitilistest parteidest ning toetub oma tegevuses maailma soome-ugri rahvaste koostöödeklaratsioonile. Kongressi eesmärkideks on arendada ja kaitsta soome-ugri rahvaste rahvusteadvust, kultuure ja keeli, edendada soome-ugri rahvaste omavahelist koostööd, käsitleda aktuaalseid probleeme, leida neile lahendusi ning teostada kõigi soome-ugri rahvaste enesemääramise õigust kooskõlas rahvusvaheliste normide ja põhimõtetega.

Kongressi resolutsioon võetakse vastu konsensusega, mistõttu ei tasu sellest oodata teravaid ega vastanduvaid seisukohti, rääkis esmaspäeval korraldatud briifingul eestlaste esindaja soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitees Tõnu Seilenthal.

Kongressi käigu toimub lisaks plenaaristungile töö ka neljas teemasektsioonis, kus arutatakse võimalusi, kuidas kodanikuühiskond saaks kaasa aidata soome-ugri keelte säilitamisele ja arendamisele; soome-ugri kultuuride olukorda kaasajal; soome-ugri rahvaste olukorda muutuva keskkonna tingimustes ning massikommunikatsioonivahendite, eelkõige sotsiaalmeedia rakendamist soome-ugri liikumise edendamisel.

Lisaks kongressi ametlikule programmile on Tartus kavas mitmesuguseid kongressi teemadega seotud kõrvalüritusi, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Esimene soome-ugri rahvaste maailmakongress toimus 1992. aastal Komimaal Sõktõvkaris, seejärel on seda iga nelja aasta järel korraldanud korraldanud vaheldumisi Ungari, Soome, ja Eesti ja Venemaa. Eestis toimus kongress eelmisel korral 2004. aastal Tallinnas.

Kongressi peakorraldajaks on MTÜ Fenno-Ugria Asutus, kes koordineerib eestlaste osavõttu maailmakongressidest ja selle vahepeal tegutseva, maailmakongresse sisuliselt ette valmistava soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee tööst.

Kongressi korraldamise eelarve on 270 000 eurot ning see kaetakse kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS), Eesti Kultuurkapitali ning Tartu linna toetusega.

Ürituse koostööpartnerid on ka Eesti Rahva Muuseum, välisministeerium, siseministeerium, presidendi kantselei, riigikogu. Soome, Ungari ja teiste riikide suursaatkonnad ja instituudid Eestis, Fenno-Ugria likmesorganisatsioonid, rahvusringhääling, soome-ugri rahvaste seltsid Eestis.