Pressinõukogu soovitab enesetappude detailide avaldamisel olla delikaatne ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Pressinõukogu arutas lastekaitse liidu kaebust Eesti Päevalehes ja Delfis ilmunud kümneaastase poisi enesetappu kajastanud lugude peale ja leidis, et väljaanded rikkusid head ajakirjandustava. Ühtlasi juhib pressinõukogu ajakirjanike tähelepanu sellele, et enesetappudest kirjutamisel ja rääkimisel tuleb olla ettevaatlik ja delikaatne.

Pressinõukogu soovitab ajakirjanikel järgida Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) meediale suunatud juhendit "Enesetappude ennetamine: suitsiidide kajastamine meedias", mis rõhutab, et vältimaks meediakajastuse negatiivset mõju haavatavatele inimestele ja suitsiidiriski tõusu, peaks meedia jälgima teatud põhimõtteid. Näiteks peaks vältima fotosid lahkunust, tema poolt kasutatud suitsiidimeetodist või suitsiidi toimepanemise kohast. Samuti peaks vältima kasutatud suitsiidimeetodi ning -vahendi hankimise loo detailset kirjeldamist. Need põhimõtted on sõnastatud eesmärgiga kaitsta lapsi ning hoida ära olukorrad, kus samade probleemidega noored leiavad inspiratsiooni millegi sarnase tegemiseks.

Lastekaitse liit esitas kaebuse Delfis ja Eesti Päevalehes juulis ilmunud lugude peale, mis rääkisid enesetapu teinud Sillamäe poisist. Liit ei olnud rahul, et artiklites kirjeldati äärmiselt detailselt kümneaastase lapse surma ning et lood olid lapse piltidega ja enesetapu kirjeldustega. Kaebaja leidis, et enesetapu teinud poisi vanemad olid meediaga suhtlemisel kogenematud ja seetõttu oleks olnud ajakirjanikul kohustus teha valik, mida avaldada.

Eesti Päevaleht ja Delfi vastasid pressinõukogule, et väljaanded kaalusid äärmiselt hoolikalt enesetapu teinud lapse loo avaldamist, ent kuna tegemist oli viimase poole aasta jooksul mitmenda juhtumiga, mil Sillamäe koolis toimunud koolivägivald avalikkuse ette jõudis, peeti vajalikuks lugu kajastada. Väljaanded märkisid, et enesetapu teinud lapse isikuandmete avaldamisega olid tema vanemad nõus, ka detailid avaldati vanemate soovil. Toimetuse väitel pöördusid lapsevanemad ise meedia poole. Eesti Päevaleht ja Delfi on seisukohal, et kajastasid tundlikku teemat diskreetselt ja isikute õigusi võimalikult vähe rikkudes.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.6., mis näeb ette, et andmeid konkreetsete inimeste tervisliku seisundi kohta ei avaldata, kui seda ei nõua avalikkuse huvi. Pressinõukogu hinnangul sisaldasid artiklid põhjendamatult detailset kirjeldust lapse enesetapu kohta.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: