"Digitaliseerumine ning tõejärgne ühiskond on meediat tugevalt muutnud. Kunagine uudiste ja informatsiooni väravavaht peab nüüd hakkama saama mitmete online-võistlejatega, eelkõige otsingu- ja sotsiaalmeedia platvormide pakutava konkurentsiga auditooriumile ja rahale," öeldakse soovituste seletuskirjas.

Samas tõdetakse, et paljud meediaorganisatsioonid on olnud sunnitud konkurentsis ellujäämiseks kärpima tootmiskulusid, vähendades ajakirjanike arvu ning pakutavate allikate ja vaatenurkade hulka. Meediatarbimise harjumuste muutumine on viinud selleni, et kui inimesed otsivad internetist uudiseid, valivad nad sageli allikad, mille lähenemine langeb kokku nende eelhoiakutega.

Soovitused jagunevad kolme valdkonna vahel - ajakirjanduse majanduslik toetamine, ajakirjanduse kvaliteedi edendamine ja meediaharidus.

Meediale majandusliku toe pakkumiseks võib kombineerida soodsama regulatiivse keskkonna kohandamist otsetoetustega, jälgides samas meedia sõltumatuse põhimõtet. Seejuures soovitatakse riikidel turu reguleerimist selliselt, et kodumaised meediaorganisatsioonid saaksid reklaamirahale konkureerides üleilmsete netihiidudega võrdsema positsiooni.

Meedia kvaliteedi hoidmiseks pakutakse meetmeid selle sisu korrektsuse suurendamiseks, eneseregulatsiooni ja tagasiside edendamiseks, tehisintellekti rakendamiseks. Meediasisu levitamisel soovitatakse online-platvormidel tõsta esile kvaliteetajakirjandust ning samal ajal luua sõltumatu monitooring, mis jälgiks selliste platvormide tegevuspraktikaid. Samuti soovitatakse tegutseda kvaliteetajakirjanduse jaoks soodsa poliitilise ja ühiskondliku keskkonna loomiseks.

Kolmanda valdkonnana soovitatakse arendada ühiskonna meedia-alast pädevust ning samal ajal pakkuda ajakirjanikele koolitusvõimalusi.

Kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik Mati Kaalep ütles ERR-ile algatust kommenteerides, et vastuvõtmiseks peab see saama detsembris Euroopa Nõukogu vastava valdkonnakomisjoni heakskiidu ning pärast seda EN Ministrite Komitee kinnituse. Ka sellisel juhul jäävad soovitused vabatahtlikuks täitmiseks.

"Erinevalt Euroopa Liidu dokumentidest, mis võivad olla liikmesriikidele kohustuslikud, Euroopa Nõukogu omad seda ei ole, need on enamasti üldsõnalised ja laialivalguvad," rääkis Kaalep. Euroopa Nõukogu seisukohti võib siiski kasutada siseriiklikult näiteks eelarveliste otsuste ühe põhjendusena, möönis ta.

Siiski võivad kunagi Euroopa Nõukogust alguse saanud ideed jõuda edaspidi ka Euroopa Liidu päevakorda, ütles Kaalep. Ta tõi näiteks andmekaitse, millega Euroopa Nõukogu hakkas tegelema juba 1980ndatel aastatel, selle teema võttis hiljem üle Euroopa Liit koostades vastava direktiivi ning tänaseks kehtib Euroopa Liidus juba otsekohalduv isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR).

Prantsusmaal Strasbourgis tegutseva Euroopa Nõukogu eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet. Selle liikmed on 47 Euroopa riiki ning seda ei maksa segamini ajada 28-liikmelise Euroopa Liiduga.