Erakondade juhid panid Arvamusfestivalil paika visiooni "Eesti aastal 2040" ({{commentsTotal}})

{{1439669571000 | amCalendar}}

Seekordsel Arvamusfestivali parlamendierakondade esimeeste debatil pandi tipp-poliitikutele ülesandeks ühise meeskonnana välja mõelda kolm märksõna Eesti kohta aastal 2040 ning kirja said lõpuks järgmised teesid: rohkem rahvast, riik püsib, keel ja kultuur on säilinud, elu parem (sh elukvaliteet), avatud ja salliv.

Viimase kahe märksõna kirjutamist tahvlile innustas küll tugevalt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski, kuid sellega nõustusid ka pea kõik ülejäänud laval olijad.

"See ei olnud eriti süsteemne, mis me tegime," nentis Vabaerakonna esimees Andres Herkel pärast ülesande läbimist ja järeldas, et ilmselt on erakondade juhid individuaalvõistlejatena eraldi paremad kui kokku pandud meeskonnana.

Erakondade esimeeste debatil said parteijuhid erinevaid ülesandeid, pidid vastama põhimõttelistele küsimustele ning esitama oma visiooni Eesti kohta aastal 2040. Seejärel tuli määratleda, milline on meie positsioon praegu ja kuidas niinimetatud ideaalini jõuda.

EKRE esimees Mart Helme andis ühe ülesande käigus kirjelduse ka ülejäänud erakondade juhtidele: Jevgeni silmades on tapjainstinkti; Andres on süstemaatiline; Kadri on äärmiselt hea läbirääkija; Margus meeldib väga inimesena ning Taavi armastab oma perekonda.

Reformierakonna esimees Taavi Rõivas tunnistas, et võib laval olijate kohta öelda, et nendega saab koostööd teha, sest ta tunneb, et keegi neist ei ole teda reetnud. Ka Herkel kinnitas, et ta saab laval olijaid suurtes asjades usaldada.

Jevgeni Ossinovski kirjeldas visiooni "Eesti aastal 2040" mõttekäiguga, et "me peaksime püüdlema selle poole, et Eestit oleks vaja". See tähendab, et eesmärk on, et inimesed, kes siis siin elavad, arvaksid, et Eestit oleks vaja. Samuti, et Eestit oleks vaja suhetes välis- ja julgeolekupartneritega ning majanduses. Arvestades, et rahvaarv maailmas pidevalt kasvab, on meie ainus õnnestumine Ossinovski arvates rahvusvahelistumine ja avatus.

"Me ehitaksime üles ühiskonna, kus siin elavad inimesed kannaksid seda keelt ja kultuuri ja tunneksid, et neil on seda riiki tõepoolest vaja, et see on hea koht elamiseks," kõneles Ossinovski.

Nii Ossinovski kui ka Vabaerakonna juht Andres Herkel leidsid, et Eestil on väga suur eelis: meil on väike ühiskond ja meil on võimalik väga osavalt ära kasutada sotsiaalset kapitali ehk ühiskonna sidususe edendamise kaudu on võimalik palju ära teha ka ilma keerulise ja raske bürokraatiata, mida suurtes riikides tehakse.

Ossinovski avaldas lootust, et aastaks 2040 on Eestis rohkem empaatiat ehk inimestel võimet asetada end teise inimese positsiooni ja suutlikkust mõista, miks teine inimene midagi teeb. "Olen üsna skeptiline, et väärtusruumi on võimalik ülalt alla kuidagi suunata," nentis ta, kuid arvas, et oluline on eliidi otsustusvõime ja eeskuju. Ossinovski lisas, et ta tahab oma tööd teha nii, et paarikümne aasta pärast tagasi mõeldes näeb ta, et kasutas 2015. aastal kõiki võimalusi, et olulised otsused võetaks vastu.

"Avatud rahvuslus on see, mida me vajame," toonitas Andres Herkel. Ta täpsustas, et me ei peaks elama suletud maailmas, kus tegeleme eestlaste taastootmisega ning eesti keel ei peaks olema mitte salakeel, vaid peaks olema nii atraktiivne, et Arvamusfestival toimuks ka aastakümnete pärast eesti keeles. Herkel sõnas ka, et konservatiivne sisserändepoliitika on olnud Eesti jaoks õige tee, kuid ta ei saa aru, miks 150 pagulase siiatoomisest on tehtud nii suur rahvuslik katastroof ning ka meil on vastutus Euroopa Liidus olles.

Herkel rõhutas kodanikuühiskonna loomise vajadust, kuid nentis, et see võtab paratamatult palju aega. Ta avaldas lootust, et 2040. aastaks ei ole meil vaja nii palju riigi keskvõimu ja tsentraalselt antud seadusi, sest kogukonnad ja inimesed võiksid palju rohkem ära teha.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna rõhutas, et tema jaoks on oluline arusaamine, kes me eestlastena oleme ja teadlikkus selle osas, millist riiki me tahame. "Me oleme kokku leppinud, et Eesti on rahvusriik. Me ei ole radikaalsed, me lihtsalt oleme 1,3 miljonit inimest siin maailmas, räägime seda salakeelt," kõneles ta ja kinnitas, et tänapäeval ei saa enam ehitada müüri riigi ümber. "Väga lihtne on avatud maailmas ära kaduda või lahustuda," lausus ta. Tsahkna arvates on oluline haritus ning ta nõustus Herkeli ja Ossinovskiga, et bürokraatia vastu on vaja põhimõtet "vähem riiki".

Reformierakonna esimees Taavi Rõivas toonitas Eesti visiooni määratlemisel liitlassuhete tähtsust ja kinnitas, et tema visiooni järgi ei saa Eesti olla üksi. Rõivas avaldas lootust, et Eesti ühiskond on 25 aasta pärast avatum ning märkis, et see sõltub palju ka meist lapsevanematena.

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson rõhutas, et kõige suurem ressurss siin Eestis on inimvara ja me peame panustama inimestesse ning mõtlema ka neile, kes on ühiskonna edasikandjad aastal 2040. "25 aasta pärast võiks eeldada, et ei ole üksi ükski inimene," märkis ta.

"Ma arvan, et me kindlasti ei saa esimeseks ülesandeks püstitada liitlassuhteid - see tähendab toetumist teistele," rõhutas Simson peaministri nimetatud eesmärkidele viidates. Väärtustada tuleb tema arvates ka haridust, sest siis teevad inimesed targemat tööd ja teenivad seega rohkem tulu. Simson rääkis, et oluline on mõista elus, et sa end surnuks ei tööta. Simson ütles, et toetab ka seda, et valimiste vahepealsel ajal saaksid kodanikud rahvaalgatuse korras riigivalitsemises rohkem kaasa rääkida.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme pani eesmärgiks, et aastaks 2040 oleksid Eestis sugudevahelised suhted paika loksunud ning pereväärtused paigas. "Pereväärtused on ühiskonna nurgakivi," toonitas ta. Helme märkis, et sallivuse nime all me kultiveerime sallimatust ning tema sooviks näha tõelist sallivust. "Samuti ma pean ülioluliseks eestikeelse haridus- ja teadustegevuse tegemist," ütles ta.

Eesti ühiskonna väärtuspildis aastal 2040 oleksid tipp-poliitikute sõnul ideaalis järgmised väärtused (öeldud erinevate poliitikute suust - toim): avatus, koostöö, lugupidamine, hoolivus, haritus, mõistlik töökus, pereväärtused, eestikeelne teadustöö, eneseväärikus, suur perspektiiv, avatud rahvuslus, empaatia, pikk mäng, üks kõigi, kõik ühe eest.

Arutelu juhtisid Annika Uudelepp ja Margo Loor.

Toimetaja: Liis Velsker



Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.

2014. aasta MM-il mänginud Venemaa jalgpallikoondisel lasub dopingukahtlus

Venemaa sporti on tabanud järjekordne dopinguskandaal, nüüd on kahtluse all kogu 2014. aasta MM-il mänginud jalgpallikoondis.

85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.

Eesti teadlased on EL-i raha taotlemisel Euroopas 3. kohal

Euroopa Liit jagab teadlastele raha programmi kaudu, mis kannab nime Horisont 2020 ning Eesti teadlased on selles viimasel kolmel aastal olnud väga edukad: ühtekokku on Eesti teadusprojektid saanud üle 72,6 miljoni euro.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema