EV100 raamatuhange kolistab ämbreid, tähtaega pikendatakse teistkordselt ({{commentsTotal}})

EV100 teatriprojekti
EV100 teatriprojekti "Sajandi lugu" avaüritus. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

EV100 raamatuhange, mille teine, korra juba edasi lükatud tähtaeg peaks kukkuma 20. märtsil, lükatakse toimkonna poolt juba teist korda edasi, sest kahjumlikkust tõotav hiidprojekt ei meelita kedagi osalema.

Esmaspäeval, 20. märtsil peaks kukkuma Eesti Vabariigi juubeli suurejoonelise raamatuhanke tähtaeg. See on juba teine tähtaeg, sest päev enne esimest, 27. veebruaril lükati hange esmakordselt edasi.

EV100 raamatuhange on siiani kulgenud kraavist kraavi. Kirjastajad, kes hanget pikisilmi ootasid, pidid kogema pettumust, kui hange ilma nendega eelnevalt nõu pidamata välja kuulutati. Veidrad ja asjatundmatud tingimused, mis ei luba projektiga nulligi jõuda, ei ahvatlenud osalema.

Raamatusari, mis koosneb 44 valdkondlikust kogumikraamatust, peaks olema uhke projekt, millega vabariigi juubelit tähistada. Tingimused on väga konkreetsed, kirjastajalt, kellelt eeldatakse ka sarja turundamist, erilist loomingulisust ei oodata: kõik teosed koos autoritega on ette antud, igal nädalal peaks ilmuma uus teos tohutus tiraažis. Kuidas inimsed iga nädal uut raamatut ostma panna, on jäetud kirjastajate välja mõelda.

Sisuliselt on hanketingimused üles ehitatud aga nii, et igal juhul tuleks koostööd teha ühega kahest suurest levitajast, kas Postimees Grupi või Ekspress Grupiga. Ranged on ka kvalifitseerumistingimused, seega kirjastusi, kes üldse latist üle saaks, oli vaid kümmekond.

Pärast hanketingimuste avalikustamist kuuldavale tulnud kirjastajate nurina peale võeti nad alles laua taha ja küsiti tagasisidet. Seepeale muudeti pisut mõningaid hanketingimusi, kuid sisulisi muutusi palju ei tulnud. Huvi oluliselt ei kasvanud. Nõnda otsustaski EV100 toimkond hanke päev enne selle tähtaega, milleks oli 28. veebruar, edasi 20. märtsi peale lükata.

Ehkki avalikult kirjastajad seda välja öelda ei taha, kas nad hankel osalevad või ei, on ERR.ee-le teadaolevalt ka see hange läbi kukkumas, kus keegi osaleda ei taha.

Kirjastajad peavad hanget asjatundmatult koostatuks ning kahjumlikuks projektiks, mistõttu paljutõotavalt alanud juubeliaasta ootus on asendunud pettumusega ja soovimatusega end selle projektiga niisugustel tingimustel siduda.

Ei kinnita, ei lükka ümber

Suurte kirjastajate-meediamajade ametlikud kommentaarid on napid ja mitteosalemist kumbki suurtest ei tunnista.

"Arvan, et seda küsimust me ei kommenteeri ega rutta sündmustest ette," oli Postimees Grupi kirjastuse juhi Signe Siimu napp kommentaar ERR.ee-le.

"Me ei tea seda veel. Tähtaeg ei ole ju veel käes. Seda te näete siis, kui see tähtaeg on kukkunud," jättis ka Ekspress Grupi alla kuuluva kirjastuse Hea Lugu peatoimetaja Tiina Kaalep otsad lahtiseks.

Jälle uus tähtaeg

EV100 toimkond, kes kirjastajatega dialoogis on, teatas aga ERR.ee päringu peale, et hanke tähtaega pikendatakse taas.

"Hanke tähtaega pikendatakse 10. aprillini. Järgmisel nädalal otsustab EV100 juhtrühm hanketingimuste muudatused ning seejärel viiakse muudatused hanke tingimustesse sisse," teatas EV100 kommunikatsiooniekspert Merje Klopets vaid.

See tähendab, et toimkond on hanke läbikukkumisest teadlik ja selle vältimiseks pikendatakse tähtaega taas.

Hanketingimuste korduvast muutmisest oleks päästnud kirjastajatega hanke ettevalmistusfaasis nõupidamine, mis aga jäeti vahele. Samal ajal aeg Eesti juubeliaastani üha lüheneb, mis omakorda jätab vähem võimalusi sarja ilmumist korralikult ette valmistada.

Toimetaja: Merilin Pärli



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema