EV100 raamatuhange kolistab ämbreid, tähtaega pikendatakse teistkordselt ({{commentsTotal}})

EV100 teatriprojekti
EV100 teatriprojekti "Sajandi lugu" avaüritus. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

EV100 raamatuhange, mille teine, korra juba edasi lükatud tähtaeg peaks kukkuma 20. märtsil, lükatakse toimkonna poolt juba teist korda edasi, sest kahjumlikkust tõotav hiidprojekt ei meelita kedagi osalema.

Esmaspäeval, 20. märtsil peaks kukkuma Eesti Vabariigi juubeli suurejoonelise raamatuhanke tähtaeg. See on juba teine tähtaeg, sest päev enne esimest, 27. veebruaril lükati hange esmakordselt edasi.

EV100 raamatuhange on siiani kulgenud kraavist kraavi. Kirjastajad, kes hanget pikisilmi ootasid, pidid kogema pettumust, kui hange ilma nendega eelnevalt nõu pidamata välja kuulutati. Veidrad ja asjatundmatud tingimused, mis ei luba projektiga nulligi jõuda, ei ahvatlenud osalema.

Raamatusari, mis koosneb 44 valdkondlikust kogumikraamatust, peaks olema uhke projekt, millega vabariigi juubelit tähistada. Tingimused on väga konkreetsed, kirjastajalt, kellelt eeldatakse ka sarja turundamist, erilist loomingulisust ei oodata: kõik teosed koos autoritega on ette antud, igal nädalal peaks ilmuma uus teos tohutus tiraažis. Kuidas inimsed iga nädal uut raamatut ostma panna, on jäetud kirjastajate välja mõelda.

Sisuliselt on hanketingimused üles ehitatud aga nii, et igal juhul tuleks koostööd teha ühega kahest suurest levitajast, kas Postimees Grupi või Ekspress Grupiga. Ranged on ka kvalifitseerumistingimused, seega kirjastusi, kes üldse latist üle saaks, oli vaid kümmekond.

Pärast hanketingimuste avalikustamist kuuldavale tulnud kirjastajate nurina peale võeti nad alles laua taha ja küsiti tagasisidet. Seepeale muudeti pisut mõningaid hanketingimusi, kuid sisulisi muutusi palju ei tulnud. Huvi oluliselt ei kasvanud. Nõnda otsustaski EV100 toimkond hanke päev enne selle tähtaega, milleks oli 28. veebruar, edasi 20. märtsi peale lükata.

Ehkki avalikult kirjastajad seda välja öelda ei taha, kas nad hankel osalevad või ei, on ERR.ee-le teadaolevalt ka see hange läbi kukkumas, kus keegi osaleda ei taha.

Kirjastajad peavad hanget asjatundmatult koostatuks ning kahjumlikuks projektiks, mistõttu paljutõotavalt alanud juubeliaasta ootus on asendunud pettumusega ja soovimatusega end selle projektiga niisugustel tingimustel siduda.

Ei kinnita, ei lükka ümber

Suurte kirjastajate-meediamajade ametlikud kommentaarid on napid ja mitteosalemist kumbki suurtest ei tunnista.

"Arvan, et seda küsimust me ei kommenteeri ega rutta sündmustest ette," oli Postimees Grupi kirjastuse juhi Signe Siimu napp kommentaar ERR.ee-le.

"Me ei tea seda veel. Tähtaeg ei ole ju veel käes. Seda te näete siis, kui see tähtaeg on kukkunud," jättis ka Ekspress Grupi alla kuuluva kirjastuse Hea Lugu peatoimetaja Tiina Kaalep otsad lahtiseks.

Jälle uus tähtaeg

EV100 toimkond, kes kirjastajatega dialoogis on, teatas aga ERR.ee päringu peale, et hanke tähtaega pikendatakse taas.

"Hanke tähtaega pikendatakse 10. aprillini. Järgmisel nädalal otsustab EV100 juhtrühm hanketingimuste muudatused ning seejärel viiakse muudatused hanke tingimustesse sisse," teatas EV100 kommunikatsiooniekspert Merje Klopets vaid.

See tähendab, et toimkond on hanke läbikukkumisest teadlik ja selle vältimiseks pikendatakse tähtaega taas.

Hanketingimuste korduvast muutmisest oleks päästnud kirjastajatega hanke ettevalmistusfaasis nõupidamine, mis aga jäeti vahele. Samal ajal aeg Eesti juubeliaastani üha lüheneb, mis omakorda jätab vähem võimalusi sarja ilmumist korralikult ette valmistada.

Toimetaja: Merilin Pärli



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: