Seederi hinnangul pole maksuametil piisavalt volitusi ({{commentsTotal}})

IRL suurkogu
IRL suurkogu Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

IRL-i uue esimehe Helir-Valdor Seederi arvates ei ole maksuametil teatud küsimustes piisavalt volitusi ning kui amet saaks julgemalt otsuseid langetada, tooks see eelarvesse rohkem raha.

Seeder on koalitsioonipartneritele toonitanud, et soovib magusamaksu, pakendiaktsiisi ja panditulumaksu ülevaatamist ning abikaasade ühisdeklaratsiooni taastamist.

Võimalike katteallikatena on ta pakkunud valitsemiskulude ja investeeringute kärpimist ning maksukogumise parandamist.

"Võib-olla on vaja muuta õigusruumi, mis ei ole maksuseadused, aga seadused, mis võimaldavad paremini makse koguda, ja loomulikult maksuameti enda töö, ka seal on võib-olla sisemisi reserve," ütles Seeder eile "Aktuaalsele kaamerale".

ERR-i tänasele küsimusele, milliseid seadusemuudatusi ta silmas peab, vastas Seeder, et tal ei ole veel konkreetset nimekirja, kuid arutelude käigus on tekkinud mõned mõtted.

"Maksuametil ei ole võib-olla mõnes küsimuses piisavalt volitusi, kui me räägime kaalutlusõigusest, mis puudutab ettevõtete poolt makstavaid makse," ütles Seeder.

"Siin võib-olla peaks seadusandluses andma selgemad reeglid ja volitused maksuametile. Sel juhul saab maksuamet julgemalt minna ja ise langetada ka otsuseid," märkis ta.

"Kui see tõepoolest aitab kaasa maksudistsipliini parandamisele, mitte maksuameti suvalise tõlgendamise suurendamisele, /.../ ning kui sellega kaasneb teatav tulude laekumine, siis võib-olla ei olegi mõistlik mõnda uut maksu kehtestada või maksukoormust suurendada," leidis Seeder.

Seederi sõnul paneks panditulumaks koormuse ka neile ettevõtetele, kes soovivad lihtsalt kontsernisiseselt rahavoogusid paremini juhtida.

"Võib-olla on siin alternatiiv hoopis see, et maksuamet saab paindlikumalt probleemile läheneda ja meil ei olegi vaja seda uut maksu kehtestada. Aga see jutt on teoreetiline ja see ei tähenda, et me anname maksuametile laiu volitusi hakata asju rohkem tõlgendama. See peab olema väga läbimõeldud ja väga täpselt suunitletud lähenemine."

Ühisdeklaratsiooni taastamise mõju oleks väike

Kuna uus valitsus tõstab järsult tulumaksuvaba miinumi määra, kaotati ära abikaasade ühisdeklaratsioon.

Seni kehtis kord, kus ühisdeklaratsiooni esitamisel liideti abikaasade tulud ja maksusoodustused. See tähendas näiteks, et kui üks abikaasadest töötas ja teine oli kodune, sai töötaja maksustatavast tulust maha arvata kaks maksuvaba miinimumi.

500-eurose maksuvaba tulu määra puhul oleks aga selline süsteem riigile maksma läinud kümneid miljoneid eurosid.

Veidi pärast esialgset otsus pehmendas valitsus veidi ühisdeklaratsioonide kaotamist, jättes selle alles osaliselt ning edaspidi on abikaasadel võimalik teatud tulumaksusoodustusi ühiselt deklareerida.

Seeder on toonitanud, et soovib ühisdeklaratsiooni taastada. Samas kinnitas ta, et mitte siiski päris nii, et abikaasad saaksid maksustatavast tulust maha arvata 2x500 eurot.

"Abikaasade ühisdeklaratsiooni võimaluse ära kaotamine on rohkem väärtuspõhine küsimus. /.../ Selles mahus, mis ta enam-vähem oli, oleks selle pidanud säilitama, mitte kärpimise juurde minema. Minu ettepanek ongi, et sellises mahus, nagu ta enam-vähem oli, sellises mahus tuleb taastada."

Praegu on tulumaksuvaba miinimum 180 eurot, kuid Seeder viitas, et alates teisest lapsest on ette nähtud täiendav maksuvaba tulu. Seega võiks edaspidi ühisdeklaratsiooni puhul lähtuda ka konkreetsetest soodustustest, mitte uuest maksuvabast miinimumist.

"Need on kaalutlemise kohad. Sel juhul ei räägi me ka kohutavalt suurest koormusest riigieelarvele," kinnitas Seeder.



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: