Seederi hinnangul pole maksuametil piisavalt volitusi ({{commentsTotal}})

IRL suurkogu
IRL suurkogu Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

IRL-i uue esimehe Helir-Valdor Seederi arvates ei ole maksuametil teatud küsimustes piisavalt volitusi ning kui amet saaks julgemalt otsuseid langetada, tooks see eelarvesse rohkem raha.

Seeder on koalitsioonipartneritele toonitanud, et soovib magusamaksu, pakendiaktsiisi ja panditulumaksu ülevaatamist ning abikaasade ühisdeklaratsiooni taastamist.

Võimalike katteallikatena on ta pakkunud valitsemiskulude ja investeeringute kärpimist ning maksukogumise parandamist.

"Võib-olla on vaja muuta õigusruumi, mis ei ole maksuseadused, aga seadused, mis võimaldavad paremini makse koguda, ja loomulikult maksuameti enda töö, ka seal on võib-olla sisemisi reserve," ütles Seeder eile "Aktuaalsele kaamerale".

ERR-i tänasele küsimusele, milliseid seadusemuudatusi ta silmas peab, vastas Seeder, et tal ei ole veel konkreetset nimekirja, kuid arutelude käigus on tekkinud mõned mõtted.

"Maksuametil ei ole võib-olla mõnes küsimuses piisavalt volitusi, kui me räägime kaalutlusõigusest, mis puudutab ettevõtete poolt makstavaid makse," ütles Seeder.

"Siin võib-olla peaks seadusandluses andma selgemad reeglid ja volitused maksuametile. Sel juhul saab maksuamet julgemalt minna ja ise langetada ka otsuseid," märkis ta.

"Kui see tõepoolest aitab kaasa maksudistsipliini parandamisele, mitte maksuameti suvalise tõlgendamise suurendamisele, /.../ ning kui sellega kaasneb teatav tulude laekumine, siis võib-olla ei olegi mõistlik mõnda uut maksu kehtestada või maksukoormust suurendada," leidis Seeder.

Seederi sõnul paneks panditulumaks koormuse ka neile ettevõtetele, kes soovivad lihtsalt kontsernisiseselt rahavoogusid paremini juhtida.

"Võib-olla on siin alternatiiv hoopis see, et maksuamet saab paindlikumalt probleemile läheneda ja meil ei olegi vaja seda uut maksu kehtestada. Aga see jutt on teoreetiline ja see ei tähenda, et me anname maksuametile laiu volitusi hakata asju rohkem tõlgendama. See peab olema väga läbimõeldud ja väga täpselt suunitletud lähenemine."

Ühisdeklaratsiooni taastamise mõju oleks väike

Kuna uus valitsus tõstab järsult tulumaksuvaba miinumi määra, kaotati ära abikaasade ühisdeklaratsioon.

Seni kehtis kord, kus ühisdeklaratsiooni esitamisel liideti abikaasade tulud ja maksusoodustused. See tähendas näiteks, et kui üks abikaasadest töötas ja teine oli kodune, sai töötaja maksustatavast tulust maha arvata kaks maksuvaba miinimumi.

500-eurose maksuvaba tulu määra puhul oleks aga selline süsteem riigile maksma läinud kümneid miljoneid eurosid.

Veidi pärast esialgset otsus pehmendas valitsus veidi ühisdeklaratsioonide kaotamist, jättes selle alles osaliselt ning edaspidi on abikaasadel võimalik teatud tulumaksusoodustusi ühiselt deklareerida.

Seeder on toonitanud, et soovib ühisdeklaratsiooni taastada. Samas kinnitas ta, et mitte siiski päris nii, et abikaasad saaksid maksustatavast tulust maha arvata 2x500 eurot.

"Abikaasade ühisdeklaratsiooni võimaluse ära kaotamine on rohkem väärtuspõhine küsimus. /.../ Selles mahus, mis ta enam-vähem oli, oleks selle pidanud säilitama, mitte kärpimise juurde minema. Minu ettepanek ongi, et sellises mahus, nagu ta enam-vähem oli, sellises mahus tuleb taastada."

Praegu on tulumaksuvaba miinimum 180 eurot, kuid Seeder viitas, et alates teisest lapsest on ette nähtud täiendav maksuvaba tulu. Seega võiks edaspidi ühisdeklaratsiooni puhul lähtuda ka konkreetsetest soodustustest, mitte uuest maksuvabast miinimumist.

"Need on kaalutlemise kohad. Sel juhul ei räägi me ka kohutavalt suurest koormusest riigieelarvele," kinnitas Seeder.



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema