Arhitektid ja muinsuskaitsjad Viru hotelli ümberehitust ei toeta ({{commentsTotal}})

Viru hotelli ümberehitusel peavad säilima vanalinnavaated, sest see asub muinsuskaitsevööndis.
Viru hotelli ümberehitusel peavad säilima vanalinnavaated, sest see asub muinsuskaitsevööndis. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
{{1496924400000 | amCalendar}}

Viru Keskuse sissepääsude ja fassaadide ümberehituse käigus plaanitakse lammutada ja kõrgemaks ehitada ka Viru hotelli madalam osa. Arhitektid ega muinsuskaitsjad arhitektuurivõistluse tingimustega nõustuda ei saa ning kaaluvad hotelli muinsuskaitse alla võtmist.

Viru Keskus algatas arhitektuurivõistluse, millega soovib parandada keskuse fassaadide funktsionaalsust, rajades tänavakorrusele eraldi sissepääsudega ärid, lammutada ja ehitada hotelli madalama osa asemele kaks-kolm korrust restoranide, konverentsiruumide, spordi- ja ööklubide alaks ning laiendada madalamat osa kolmandiku võrra Tammsaare pargi poole, krundi piirini. Nii loodab hoone oma netopinda suurendada.

Kugi Viru hotell ei kuulu muinsuskaitse alla, mis annabki keskusele võimaluse seda ümber ehitada, asuvad nii keskus kui hotell siiski vanalinna muinsuskaitsevööndis, mistõttu peavad ümberehitustöödega säilima vaatekoridorid. Ehkki arhitektuurikonkursi lähtedokument mainib, et hooned asuvad muinsuskaitsevööndis, rõhutatakse ka seda, et kompleks ise muinsuskaitse alla ei kuulu.

Muinsuskaitsjate ja arhitektide liidu hinnangul Viru Keskus oma lähtedokumendis nendest piirangutest aga ei hooli, mistõttu ei ole arhitektide liit (EAL) dokumendile oma kooskõlastust andnud.

EAL-i president Katrin Koov tunnistas, et Viru Keskuse kolmapäevane pressikonverents, kus arhitektuurikonkursi korraldamist tutvustati, tuli neile väga ootamatult. Samal ajal, kui ajakirjanikele pressikonverentsil tulevasest linnasüdamest ja muutunud Viru Keskusest ning hotellist räägiti, istus koos aga ehitismälestiste ekspertkomisjon, kes muuhulgas sellesama Viru hotelli ümberehituse küsimust arutas. Noodid olid kriitilised.

"Viru Keskus esitas meile arhitektuurikonkursi tingimused kooskõlastamiseks, aga seda me ei teinud. Meid ei ole ka konkursi ettevalmistustöödesse kaasatud," on Koov asjade arengu suhtes kriitiline. "Kindlasti tahame protsessi sekkuda. Sellisel kujul me ei poolda Viru hotelli ümberehitamist. Enne tuleks ekspertidega läbi rääkida, mida on võimalik teha ja mis mahus."

Koov toob eeskujuks koostöö Tallinna Kaubamajaga, kes on juba kaks aastat oma plaane arhitektide liiduga arutanud ja kooskõlastanud. Samas ei ole Viru Keskusel otsest kooskõlastuskohustust, tegemist on pigem hea tava ja kirjutamata reegliga.

Modernistlik maamärk

Koovi sõnul peab EAL vajalikuks koostada Viru hotellile kui olulisele 20. sajandi modernistliku arhitektuuri maamärgile muinsuskaitse eritingimused. Lähiajal plaanib liit saata muinsuskaitseametile ka kirja sellesisulise ettepanekuga.

"EAL toetab Viru hotelli kaitse alla võtmist," põhjendab Koov.

Ka muinsuskaitseameti mõtted liiguvad selles suunas, et Viru hotell võib vajada kaitset. Hotell pärineb ajastust, millest väga vähesed hooned on siiani muinsuskaitse alla võetud - näiteks Linnahall. Algselt muinsuskaitse alla võetud legendaarne ilma akendeta omaaegne valuutapood Turist Tartu maantee alguses aga vabastati kohtu otsusega muinsuskaitse alt. Lähiajal peaks muinsuskaitse nimekirja lisanduma ka rahvusraamatukogu.

Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk peab probleemiks seda, et Viru hotelli on varem juba ümber ehitatud, mistõttu ei ole see enam terviklik.

"Ainus, mis alles on, ongi vanalinna poolt ja Tammsaare pargi poolt vaadeldav fassaad. Kui neid mahte on vaja kuidagi päästa selle eest, et neid täielikult moonutatakse, siis võib ka kaitse alla võtmist kaaluda," möönab Talk, lisades, et ta loodab tulemuslikku koostööd ilma keeldude-käskudeta saavutada.

"Koostööd on alustatud, omanik ise oli huvitatud, et ehitismälestiste ekspertnõukogu teemat arutaks, vaataks võistlustingimusi ja annaks tagasisidet muinsuskaitse lähtetingimustele," kinnitab Talk. "Viru hotell otseselt mälestis ei ole, aga see on vanalinna kaitsevööndis, kus peab olema tagatud kena vaade vanalinnale. Neid vaateid peaks kindlasti arvesse võtma, aga praegu see ei ole väga hästi analüüsitud ja need mahud näivad olevat liiga suured," võtab Talk probleemi kokku.

Tallinna muinsuskaitsjad äraootaval seisukohal

Tallinnas eraldi muinsuskaitseametit enam ei ole, nüüdsest kuulub muinsuskaitseosakond linnaplaneerimise ameti koosseisu, linna peaarhitekti alluvusse. Viru Keskuse ümberehitusplaanide tutvustamist viis kolmapäeval muuhulgas läbi ka linna peaarhitekt Endrik Mänd. Samas aga kõik linna muinsuskaitsjad arhitektuurikonkursi tingimustega kursis ei ole ning seisukohta enne peaarhitektiga kooskõlastamist avaldada ei soovi, et mitte oma leivaisaga vastuollu minna.

"Ametlikku seisukohta meil veel ei ole," kõlas seetõttu linna muinsuskaitsjate vastus ERR.ee-le.

Vasar: EAL on projekti seni kiitnud

Viru Keskuse juht Ants Vasar on arhitektide liidu seisukohast hämmingus, väites, et neid on pidevalt plaanidega kursis hoitud ning koostöösse kaasatud.

”Planeeritava konkursi lähteülesande koostaja arhitekt Tiit Sild edastas materjalid arhitektide liidule 30. aprillil ning lähteülesanne on EAL-i juhatuses olnud arutlusel nii 10. mail kui ka 24. mail, mil kohal viibis ka lähteülesande koostaja Tiit Sild. Osalesin isiklikult ka arhitektuurivõistluse töögrupis koos Tiit Silla ja konkursi tingimuste ettevalmistamisse kaastatud konsultandi Ülar Margiga 15. mail, kus olid kohal ka Katrin Koov ja töögrupi juht Kalle Komissarov," ütleb Vasar.

"Konkreetsed märkused, mille ahitektide liidult koostatava materjali kohta saime, olid kiidusõnad tervikliku võistlustingimuste koostamise eest, ettepanek teemat detailselt arutada ka peatänava ja Tammsaare pargi uuendusprojekti võitjatega, ent temaatikat hotelli kahekorruselise osa kohta pole kordagi välja toodud. Pöördusin ka isiklikult muinsuskaitse ekspertide poole, et tuvastada konkursi tingimuste koostamise ajal võimalikke piiranguid," rõhutab Vasar.

Tema sõnul on Viru Keskus kogu protsessi jooksul väljendanud EAL-ile jõuliselt soovi koostööks, et linnasüdamesse väärikas lahendus luua. Vasara sõnul on ka Koovile tehtud aprillis ettepanek žürii töös osaleda.

Koov sinna siiski praeguse seisuga ei kuulu - žürii koosseis ei ole veel paigas.

Toimetaja: Merilin Pärli



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).

Tuntud prantsuse filosoof hukkus uppumisohtu sattunud lapsi päästes

Reedel hukkus Saint-Tropez' kuurortlinna lähistel Pampelonne'i rannas tuntud prantsuse filosoof ja psühhoanalüütik Anne Dufourmantelle, kes oli läinud päästma kaht uppumisohtu sattunud last.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.