Enamik Eesti elanikest usub, et eeloleval aastakümnel kasvab maailmas sõjaliste konfliktide tõenäosus, kuid samas on nii vastanute osakaal vähenenud. Eesti julgeolekuolukorda tajutakse positiivsemana kui maailmas tervikuna, selgus kaitseministeeriumi tellimusel valminud Turu-uuringute aktsiaseltsi uuringust.

Värske uuringu järgi leiab 58 protsenti vastanutest, et olukord maailmas muutub eeloleval aastakümnel ebaturvalisemaks. Eelmises, oktoobrikuises uuringus oli vastav näitaja 63 protsenti.

Viimati oli nii arvanute osakaal 58 protsendist väiksem 2013. aasta lõpus ning 2015. aasta kevadel tõusis osakaal 70 protsendist suuremaks.

Maailma ebaturvalisemaks muutumist hindavad eestimaalased tõenäolisemaks kui Eesti olukorra halvenemist. Vaid 26 protsenti ennustas ebaturvalisuse kasvu Eestis. 28 protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast turvalisemates tingimustes. Eelmise uuringuga võrreldes on hinnang paranenud.

Kui peamiste ohtudena maailma julgeolekule oli veel 2015. aasta märtsis esikohal Venemaa tegevus, siis sealt alates on ohtlikumaks peetud Islamiriigi ja terrorivõrgustike tegevust.

Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist, 57 protsenti nimetab seda ühena kolmest olulisemast tegurist. Sarnaselt varasemale on olulisuselt teisel kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine, sellele järgneb koostöö ja head suhted Venemaaga, mida peab peamiseks julgeolekugarantiiks enamik venekeelsetest vastajatest.

Eestikeelsete vastajate jaoks on selgelt olulisim julgeolekugarantii NATO-sse kuulumine.

Relvastatud vastupanu osutamist kallaltungi korral peab kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 83 protsenti küsitletutest. Eestikeelsed vastajad peavad relvastatud vastupanu osutamist vajalikumaks kui mitte-eestlased, kuid ka viimastest ei pea vastupanu vajalikuks vaid 14 protsenti.

Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks valmis kaitsetegevuses osalema 61 protsenti elanikkonnast, 66 protsenti eestlastest ja 47 protsenti venekeelsetest vastajatest.

Elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on küllaltki madal, kuigi oktoobriga võrreldes on olukord paranenud. Vaid 28 protsenti teaks vähemalt üldjoontes, mida ta saaks ohuolukorras riigi kaitsmiseks teha.

Uuring „Avalik arvamus ja riigikaitse“ on kaitseministeeriumi tellitud kaks korda aastas läbiviidav uuring, kevadise küsitluse tulemusi analüüsib uuringu läbiviija Juhan Kivirähk Turu-uuringutest.

Kaitseministeeriumi tellimusel valmiva naiste teenistust puudutava tagasisideküsitluse esialgseid tulemusi tutvustab kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Peeter Kuimet.