Ahnuse toel leviv "tasuta lennupiletite kampaania" on pettus ({{commentsTotal}})

Petukampaania koduleht.
Petukampaania koduleht. Autor/allikas: Kuvatõmmis lehelt.

Facebookis levitatav tasuta lennupileteid lubav kampaania on libaloterii, mis kasutab ära jagajate ahnust. Erinevate lennufirmade libalehti kuvav kampaania on ellu kutsutud klikisööda eesmärgil.

Hea uudis on see, et libakampaania lehed ei levita pahavara, ent halb uudis on see, et tasuta lennupileteid keegi ka ei anna.

Klikisöödalehe püsti pannud küberpätid kuvavad Facebookis levitataval kampaanialehel klikkides vastavalt kasutaja geograafilisele asukohale rahvusliku lennufirma piletiloosi reklaami ning meelitavad täitma lihtsat küsimustikku. Loosis osalemiseks tuleb pärast küsimustikule vastamist jagada lehte Facebookis oma sõpradega ning tänada postituses lennufirmat.

Möödunud nädalal, kui libakampaania levima hakkas, reklaamiti esmalt Estonian Airi tasuta lennupileteid, mida inimesed usinalt oma sotsiaalmeediakontol jagasid, ehkki eelmine rahvuslik lennukompanii läks pankrotti 2015. aastal. Nüüdseks on see leht asendatud AirBalticu libalehega.

Vastavalt riigile, kus inimene asub, kuvatakse kas AirBalticu, Norwegian Airlinesi, SAS-i, Finnairi või Ryanairi näilist kodulehte muuhulgas sealses riigikeeles.

"Kui inimene avab lingi, siis ta suunatakse näiliselt lennufirma lehele,
kus teatatakse, et just lehte külastav kasutaja on välja valitud osalema küsitluses, kus vastajatele on mõeldud 332 tasuta lennupiletit. Lisaks kuvatakse vigases riigikeeles teade, et olete üks neist, kes saab omale kaks tasuta piletit, kui vastate kolmele lihtsale küsimusele stiilis "kas olete meiega kunagi reisinud, milline oli teenindus, kas lendaksite meiega veel" ning pärast palutakse jagada seda linki ka oma sõpradega Facebookis ning tänada postituses lennufirmat," kirjeldas riigi infosüsteemi ameti (RIA) intsidentide käsitlemise osakonna CERT-EE spetsialist Sille Laks ERR-ile.

Kahtlust peaks lehekülastajas äratama asjaolu, et domeen pole mitte rahvuslik (nt .ee, .lv, .fi), vaid .us, mis viitab USA domeenile.

Lisaks sellele on kampaaniatekstid grammatiliselt vigased ning faktiliselt valed: kõikide rahvuslike lennukompaniide nn kampaaniasõnum on, et tasuta pileteid jagatakse lennufirma 25. sünnipäeva puhul, ent ükski neist firmadest ei saa tänavu 25, seega aitaks pettust tuvastada ainuüksi lihtne faktikontroll.

Kampaania populaarsus peitub Laksi sõnul selles, et inimesele öeldakse selgelt: olete nende 332 hulgas, kellele on tasuta piletid garanteeritud.

"Tasuta asju jagatakse, kes meist ei tahaks tasuta asju, mille eest muidu vähemalt kolmekohalist summat maksma peaks!" tõdes Laks.

Pettuse õnge on läinud ka kahekordse magistrikraadiga inimesi, sest lennupiletite maksumus on nii suur, et inimese kriitikameel uinub. Pealegi lubab enamik kampaaniaid osalejate vahel loosimisi, ent see kampaania lubab, et tasuta lennupiletid on garanteeritud.

Viirust ei levita, andmeid ei õngitse

Laks ütleb, et antud juhul pole tegemist pahavara ega andmete õngitsemisega, vaid klikisöödaga, mis heausksele kasutajale endale kurja ei tee, ent lehele minna ei tasu sellegipoolest, sest puudub garantii, et küberkurjategijad pahavara sellele hiljem ei lisaks.

Klikisööda eesmärk on koguda lehele võimalikult palju klikke, et see siis hiljem maha müüa - kui kodulehe aadressi muuta, jääb suur külastatavuse number selle taha alles ning otsingumootorid kuvavad seetõttu lehte hiljem esimeste seas.

AirBaltic on oma Facebooki lehel juba külastajaid teavitanud, et tegemist on pettusega ja see libamäng ei ole nendega seotud, ent näiteks Finnairi lehelt sellist infot ei leia.

RIA tegeleb juba mitu päeva sellega, et libalehed suletaks.

"Loodetavasti saab tänase päeva jooksul kõik lehed kinni, et see enam ei ringleks, aga kuna selle lehe majutaja pole Eesti majutusteenuse pakkuja, võtab see tavalisest kauem aega," ütles Laks.

Tasuta jagatavaid Estonian Airi pileteid reklaamivat lehte on RIA andmetel külastanud Eestist 12 289 inimest ning AirBalticu pileteid pakkuvat lehte 7285 inimest. Kui paljud ka küsimustikule vastasid ning Facebookis loosimist jagasid, on veel uurimisel.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: