Läinud aasta märtsis, pärast pikka ideekonkurssi kuulutas Tartu linnavalitsus, et Sadama kvartal saab endale uue näo. Praegu on seal Tartu avaturg, Sadamateater ja üsna ilmetu kontorihoone. Jõe ääres ootavad linnaelanikku mõned pingid, kuid needki meelitavad peamiselt eluheidikuid ja alaealisi suitsumehi. Sestap pakkuski ideekonkursi võidutöö tohutut muutust.

Avaturg ning teater peaks kolima rohkem jalakäijate silla ligi, osaliselt tänasele OÜ Giga Investeeringud maale. Giga omakorda saaks endale selle maa, mis jääb vabaks senistest turuputkadest. Ettevõte võiks kvartalisse ehitada kaheksa nelja- kuni kuuekorruselist äri- ja eluhoonet. Kogu kvartalit ääristaks lai ja kutsuv promenaad.

Hea äriplaan tühja ootamist ei taha ning sestap kirjutas Giga juba läinud aasta mais, et linn võiks alustada kvartali detailplaneeringuga. Linn omakorda küsis sisendit turult ja siis jäi kõik seisma.

Turg: meil kolimiseks raha ei ole

Tartu abilinnapea Reno Laidre selgitas, et nõnda mahukas detailplaneering pole ainult ruumidokument. See peaks ära kirjeldama ka kõik kohustused ja riskid, kokkulepped ja tööde järjekorra ehk mida ja millal teeb linn, mida ja millal erafirma. Enne neid kokkuleppeid pole planeeringul Laidre sõnul mõtet.

Tänavu sügisel, päras Giga mitmekordset küsimist, võtsid linn ja turg end kokku ning terve hulga koosolekute järel sündis arusaam, et asi on rahas. Tartu turu juhatuse esimees Rene Kiis ütles, et avaturg pole praegu küll kõige esinduslikum, aga võiks väga hästi ka samas kohas edasi tegutseda.

"Kui me vaatame avaturgu, siis hetkel otsest vajadust avaturgu liigutada ei ole. Kui see vajadus kellelgi tekib, siis tuleb seda arutada, mis see maksab ja kes seda maksab. Nagu me teame, Tartu turg renoveeris mõned aastad tagasi turuhoone. Sinna pandi oma vahendid ja võeti korralik pangalaen. Hetkeseisuga turul uut investeeringut võimalik teha ei ole," selgitas Kiis.

Reno Laidre lisas, et asju, mis tuleks kellelgi kinni maksta, on tegelikult rohkemgi.

"Selle piirkonna väljaarendamisel me ei räägi ainult turu kolimisest ega Soola tänava pikendusest. Tegelikult on vaja välja ehitada ka Emajõe-äärne kaldapromenaad ja ajalooline Puu tänav. Ja kui me vaatame neid mahte, mis seal teenuste osas paiknevad, siis ka töös ette nähtud parkimismaja on küsimus, mis kohe kerkib," rääkis Kiis.

Kes peaks tasuma avaliku hüve eest?

Kui palju see kõik maksab, ei tea praegu vist keegi. Ühtlasi ei kinnitanud Laidre, et kõik investeeringud tuleks Gigal teha, võib-olla jääb osa ikkagi linna kanda.

"Meil on eelnõusid kirjutatud päris mitmes variandis valmis ja me oleme lähiajal minemas nendega uuesti linnavalitsusse seisukohta kujundama. Kui sünnib kokkulepe, siis me küsime ka Gigalt veelkord sisendit, et milline on tema valmisolek panustada. Ja kui me kõik need sisendid oleme saanud, siis on aeg küps ka otsustamiseks," rääkis Laidre.

Avaturu puhul on Laidre sõnul ka võimalus, et selle kolimist, täpsemalt uue turu ehitamist, ei peagi linn ega Giga kinni maksma. Üks variant on otsida uuele hoonele eraomanik, kes turu omakorda rendile võtaks.

"See konkurss võimaldab ju hoonestada seda ala mitmekorruselise hoonega. Üks asi on piirkonnas pidada avaturgu, rahuldada need vajadused. Aga teine võimalus on tuua sinna ka mingit lisandväärtust juurde," ütles Laidre.

Missuguse avaturu Tartlased saavad?

Rene Kiisi sõnul sõltub võimalikust arendajast, olgu see siis Giga või keegi kolmas, ka see, kui palju raha uue avaturu jaoks kulutatakse.

"Meie omalt poolt oleme andnud selle sisendi, et palju meil oleks seda müügipinda vaja. Teine teema, mis on pikk diskussioon, on see, milline tuleviku turg peaks just ostjale mugav ostukoht olema ja kõik kaupleja vajadused ära rahuldama. Alates sellest, kuidas kaup sinna tuleb, kus seda turvaliselt hoida, kuidas müüjale vihm peale ei saja ja nii edasi," rääkis Kiis.

Nii näiteks kirjutas turujuht linnale, et võrreldes ideekavandiga tuleb uuesti läbi mõelda kogu transpordilahendus. Avaturu hooajal veab turule kaupa üle 100 auto päevas ja 70 autot tuleb kuhugi parkida. Autoga tahavad turule ligi saada ka need, kes suures koguses maasikaid või kartuleid ostavad.

Lisaks tuleb otsustada, kui suure osa avaturust peaks tegema püsiva ja kui suure osa hooajalise. Tartlane, kes praegu, novembris, avaturule läheb, näeb, et külma trotsivate kartuli- ja jõhvikamüüjate taustal valitseb varikatuste all kõle tühjus. Kõige kauem ja vapramalt peavad seal vastu need, kes müüvad peamiselt Poolast pärit riidekaupa. Talvel pakuvad nad avaturule 80 protsenti kogu üüritulust. Ometi on küsimus, kas odavale riidekaubale peaks ruumi tegema ka uuel avaturul.

"Jälle hea koht, mida kinnisvaraarendajaga arutada. See on jällegi finantsidega seotud. Kui see poola riidekaupleja leiab ka uues kinnisvaraarenduses sobiva hinnaga väga hea koha, siis ma arvan, et ta kindlasti kaupleb seal edasi. Kui see kinnisvaraarendus tähendab, et hinnad tõusevad edasi, siis tal tekib küsimus, et kas ta kaupleb edasi. Turg ei ütle seda, see on ikkagi kaupleja otsus," rääkis Kiis.

Teisel pool silda käivad asjad veel aeglasemalt

Tegelikult on Sadama kvartal, mida varsti kaheaastaseks saav võidutöö lahendas, hulga suurem, kui tänane Giga ja avaturu maa. Pea pool sellest jääb teisele poole jalakäijate silda ehk jõge mööda pisut allavoolu. Sinnagi on plaanitud pea 20 äri- ja eluhoonet ning Reno Laidre mainitud parkimismaja.

Laidre ütles, et kui avaturu juures vähemalt arutatakse, millal ja kuidas detailplaneeringuga alustada, siis teisel pool silda on kõik vaikne. Ükski arendaja planeeringu alustamist taotlenud pole.

"Me oleme seal küll veeteede ametile kirja saatnud, et soovime lähiajal hakata realiseerima servituuti. Selle kohaselt on Veeteede Amet kohustatud avama kallasraja ja inimesed sealt läbi laskma. Kui arengud jõuavad nii kaugele, et me hakkame promenaadi rajama, siis ei tohi tekkida olukorda, et Veeteede Ameti kinnistul promenaad katkeb ja kusagilt jälle edasi läheb," ütles Laidre.