Raport: Balti julgeolekut mõjutavad USA, maailmamajandus ja poliitiline killustumine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Otse uudistemajast
Otse uudistemajast Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Balti riikide julgeolekuolukorda mõjutavad Euro-Atlandi suhete muutumise taustal lähiaastatel kõige rohkem küber- ja hübriidohud, võimalikud majandusvapustused ning sisepoliitiline killustumine populistlike surverühmade mõjul, selgub Eesti Välispoliitika Instituudi avaldatud raportist.

"Eksperdid nimetasid Balti regiooni kõige suuremaks mureks seda, kuidas jätkub Atlandi-ülene koostöö. See tähendab, et me siin regioonis muretseme selle pärast, mis saab USA-st ja, ja milline saab USA olema 2020. aastatel. Kas see USA, kes järgis koostööl ja reeglitele põhinevat välispoliitikat, jätkub või me näeme midagi uut? See on trend, mille pärast ikka väga-väga tõsiselt muretsetakse," rääkis ülevaate üks koostajatest, välispoliitika instituudi teadur Piret Kuusik neljapäeval ERR-ile.

Euro-Atlandi koostöö muutumine on kõigi teiste riskide taustaks, märgib RKK raporti kokuvõttes, milles oli palutud järgmise viie aasta ohuhinnangut kolme Balti riigi teadlastelt, analüütikutelt ja riigiametnikelt. Samuti tunnistasid ülevaate koostajatega rääkinud eksperdid, et on mures Lääne positsiooni ohustavate geopoliitiliste muutuste tagajärgede pärast.

Hinnangutest tuli välja, et esmase ja suurima ohuna Eesti, Läti ja Leedu julgeolekule nimetati hübriid- ja küberohtusid.

"Kui ühtpidi eksperdid hindavad, et otsese konflikti tõenäosus on regioonis väike, siis selline mõjutustegevus nagu küberrünnakud - selle tõenäosust nad hindavad päris kõrgeks. Ja see peegeldab meie tänast reaalsust, kus ühtpidi me ametlikult nagu konfliktis ei ole, aga teistpidi pidevalt on selline ärevus ja pinge üleval ja ei olegi tegelikult päris selge, ka see, kuidas seda defineerida. See dünaamika, mida, me oleme viimase kümne aasta jooksul märganud, jätkub ilmselt ja omab üha suuremat tähendust," rääkis Kuusik.

Teisena tõid analüütikud võimaliku ohutegurina välja globaalsed ja regionaalsed majandusriskid, mis kaasnevad maailma majanduse jõukeskuse liikumisega lääneriikidest Aasiasse. Samal ajal Läänes kasvav ebavõrdsus ja elanikkonna vananemine võivad ohustada edasist majanduskasvu. Koos ebaselgusega selle üle, kuhu võib viia praegune tehnoloogiline revolutsioon, tekitab selline olukord võimaluse erinevateks stsenaariumideks majanduskriisi jõudmisel, märgitakse ülevaate kokkuvõttes.

"Teine, mida välis- ja julgeolekupoliitika eksperdid Balti regiooni mõjutavaks riskiks hindavad, on nii globaalne kui regionaalne majanduskasvu peatumine. Ja kui me vaatame lähemalt, siis on näha, et, mure selle pärast, kuidas majanduse olukord ja sisepoliitilised arengud mõjutavad välispoliitikat, on väga suur," tõdes Kuusik.

Kolmanda ohutegurina nimetasid eksperdid Eesti, Läti ja Leedu sisepoliitikat, mis nende hinnangul killustub ja muutub enam vastanduvaks ning selle taustaks on populistlike liikumiste ja ideede üha kasvav mõju. Eliidi-vastased meeleolud koos geopoliitilise olukorra halvenemise, hübriidrünnakute, ebavõrdsuse ja vastandumise kasvuga võivad kaasa tuua usalduse vähenemise NATO ja Euroopa Liidu suhtes, märgitakse ülevaates.

"Kui me vaatame seda välis- ja julgeolekupoliitika perspektiivist, siis on küsimus, kas need uued poliitilised jõud, mis sisepoliitiliselt tõusevad, toetavad reeglitel põhinevat maailmakorda ja sellist välispoliitikat, mis Euroopa kontekstis on olnud suunatud koostöö saavutamisele. Sest meie eesmärk välispoliitikas on olnud teha koostööd teiste riikidega," rääkis Kuusik. Tema sõnul oli tähelepanuväärne, kui palju välis- ja julgeolekupoliitikaga tegelevad eksperdid muretsevad sisepoliitiliste arengute pärast. "Kui meil on ikka poliitika sisemiselt katki, kui valitsuse võimekus midagi teha on madal, siis on väga raske ennast kaitsta ja me oleme lihtne märklaud kõikidele ohtudele," tõdes ta.

Lisaks tõi Kuusik esile globaalselt väga suureks teemaks tõusnud kliimamuutusi. "Küsimus välispoliitika seisukohalt on see, et kuidas me teeme koostööd teiste riikidega selleks, et kliimamuutuste vastu võidelda. Balti riikide eksperdid seda väga olulise trendina, mis peaks mõjutama Balti regiooni, ei hinnanud. Küll, aga on selge, et kui me tahame olla tulevikus aktiivsed riigid ja rääkida kaasa maailmapoliitika teemadel, siis kliimaküsimus on kindlasti teema, millele me peame rohkem tähelepanu peab pöörama," rääkis ta.

Ülevaate koostas Kuusik koostöös Vilniuse poliiitlise analüüsi instituudi teaduri Justinas Mickusega. Eesti Välispoliitika Instituut tegutseb iseseisva üksusena Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) juures.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: