"NATO on ja jääb Euroopa julgeoleku ankruks. Aga on ka selge, et Euroopa peab suurendama omaenda täiendavat võimekust tegutseda," rääkis Kramp-Karrenbauer kolmapäeva õhtul peetud üritusel, millega avaldati austust NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile. "See algab kaitse-eelarvest. Me peame kulutama 1,5 protsenti 2024. aastal ja 2 protsenti hiljemalt 2031. aastaks," rääkis Saksa kaitseminister kõnes, mille teksti edastas meediale tema büroo.

Kramp-Karrenbauer esitas oma seisukoha ainult mõni nädal enne NATO 4. detsembri tippkohtumist.

NATO liikmesriigid leppisid 2014. aasta tippkohtumisel, mõni kuu pärast Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerimist Venemaa poolt, et viivad oma kaitsekulud kümne aastaga kahe protsendi tasemele. Praegu kulutavad nii palju oma kaitseks ainult seitse liitlast - USA, Ühendkuningriik, Kreeka, Poola ja kolm Balti riiki.

Kramp-Karrenbauer rõhutas siiski oma sõnavõtus, et kaitsekulude tõstmise sihti ei võeta mitte sellepärast, et teised soovivad, vaid "omaenda julgeoleku huvides".

Enne seda, kui Kramp-Karrenbauer, keda peetakse kantsler Angela Merkeli võimalikuks järglaseks, asus tänavu juulis kaitseministri kohale, nägid Saksamaa fiskaalsed plaanid ette kaitsekulude kerget langust kuni 1,24 protsendini 2023. aastaks. Kuid uus kaitseminister ütles, et soovib kaitsekulude suurendamist samal ajal, kui ka Saksa avalik arvamus on selles osas oma senist negatiivset hoiakut muutmas.

Kramp-Karrenbaueri viimasele avaldusel eelnes tema väljendatud valmisolek, et Saksamaa soovib suurendada oma panust NATO jooksvate kulude katmisel, leevendades sellega USA koormat.

Saksamaa senine soovimatus kulutada rohkem kaitsele on olnud valupunkt Ameerika Ühendriikidele ja eriti selle praegusele presidendile Donald Trumpile, kes on avalikult seadnud küsimärgi alla NATO väärtuse Washingtoni jaoks.