"Välisilm" uuris, kuidas on sujunud Eesti kaitseväelaste koostöö liitlastega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kermo Pastarus

NATO liitlaste kohalolek Eestis ja teistes Balti riikides on märkimisväärselt suurenenud. "Välisilm" uuris, kuidas Eesti kaitseväelastel koostöö nendega on sujunud.

NATO lahingugrupid jõudsid Balti riikidesse ja Poolasse 2017. aastal, ent juba 2014. aastal olid Eestis USA sõdurid, kes esimesena tõid siia raske soomuse, vahendas "Välisilm".

NATO ei tähenda ainult lahingugruppe ning aegade jooksul on avalikkus näinud erinevaid riike ja väeliike.

"Sellised visiidid, nagu U34 siia ette võttis, on osa NATO valmisoleku tegevuskavast. Me kutsume seda julgeoleku kindlustamise meetmeks. Allveelaeva kohalolek näitab NATO valmisolekut tagada Läänemerel vaba laevaliiklust, et kõik laevastikud saaks siin turvaliselt toimetada," rääkis NATO allveelaevastiku ülem kontradmiral Matt Zirkle.

2015. aastal Muugal peatunud Saksa allveelaev U34 on mõeldud allvee- ja pealveelaevade vastu, erioperatsioonideks, luure ja seire toetuseks. Laev ei tulnud õppusteks, vaid missioonile, öeldi tollal.

Kõige aktiivsem on Eestis Suurbritannia, mis juhib NATO lahingugruppi. Britid on täiendanud oma tööriistakast, lisades luure- ja lahingukopterid. Probleem on aga kodubaasi kaugus võrreldes Mandri-Euroopaga.

"Suurim probleem meie jaoks on arvatavasti kaugus kodubaasist. See tähendab tagavaraosadega varustamist - pilootide varustust ja kopteri varuosi," ütles Wildcat kopterite üksuse ülem major Al Rivett.

Eestis asuvasse lahingugruppi kuulub 800 Briti sõdurit, kellele lisanduvad prantslased. Kuid osalenud on ka belglased ja taanlased. Kevadiste suurõppuste käigus on Eestis olnud ungarlased, hispaanlased. Eelmisel suvel tõi Poola Kevadtormile rannakaitse raketikompleksi. See käis ära ka Saaremaal. Õppusel harjutati koostööd Eesti mereväega, mis leidis sihtmärgid ja poolakad üritasid neid tabada.

"Sellisel moel, kus meil oleks live merepilt metsas, me ei ole varem teinud. Meie jaoks oligi väljakutse, kuidas saada aktuaalne merepilt metsa, et me võiks seda Poola üksusele sihitamiseks pakkuda," selgitas mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska.

NATO harjutused muutuvad mitmekesisemaks ja laiahaardelisemaks. Kaks nädalat tagasi toimunud Briti väesiirdeharjutus Tractable läbis kuut riiki, oli maitsi 2000 kilomeetrit pikk ning kestis üheksa päeva. Nurmsis hüppasid üle 100 sõduri langevarjuga.

"See on tavaline asi, aga lend oli pikk. Me alustasime Euroopa läänepoolsest otsast ja oleme siin, Euroopa idapoolses otsas. See oli pika vahemaa väesiirdamise õppus. Langevarjuhüpped sellises koosseisus on üsna tavaline asi, aga see on esimene kord, kui ma istusin lennukisse hommikul ja maandusin Eestis pärastlõunal," rääkis Ühendkuningriigi 16. õhudessandi brigaadi ülem brigaadikindral John Clark.

"Tractable polnud igapäevane asi. See õppus erines sellest, mida me olime varem teinud. Me käisime eelmisel aastal Norras, aga midagi nii ulatuslikku pole me läbi viinud 1980. aastatest saadik," ütles Ühendkuningriigi maaväe ülem kindralleitnant Ivan Jones.

Venemaa on oma Zapadi õppustel harjutanud Leedu ja Poola vahele jääva niinimetatud Suwalki koridori sulgemist. See on Venamaa jaoks strateegiline läbipääs Kaliningradi, meie jaoks Euroopasse. Seda ussjätket on nüüd NATO asunud kaitsma.

"Lätis on loomisel uus nn Põhjadiviis. NATO diviis on 16-18 000, oleneb missugune ta on. Teine asi - Suwalki koridori vahetusse lähedusse poolakad lõid - tegelikult see on valmis ka - teise diviisi. See on jälle 17-18 000 meest," selgitas riigikogu riigikaitsekomisjoni liige erukindral Ants Laaneots.

Küberkaitse on järgmise sõja uus tulija. Enne suurtükitule ettevalmistust või õhurünnakut tuleb oodata küberrünnakut, mis elektri ja side rivist välja viib.

"NATO riikidest üheksa riiki, keda kutsutaksegi inglise keeles küber-9, nende hulgas ka Eesti, on deklareerinud, et me oleme valmis tooma oma kübervahendeid NATO operatsioonide toetuseks," ütles küberkaitsekeskuse ülem kolonel Jaak Tarien.

Tallinnas küberkaitse keskuses osaleb 25 NATO riiki. Lisaks NATO õhuturbemissioon. NATO riikidest on lihtsam loendada neid, kelle jalg kunagi Eesti pinnale pole astunud, kui vastupidi.

Teadur: liitlaste kohalolek on märk reageerimisvalmidusest

Rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu rääkis intervjuus "Välisilmale", et liitlaste kohalolek Eestis ja teistes Balti riikides on märk sellest, et nad on valmis ohu korral ka reageerima.

Stoicescu selgitas, et liitlased on Eestis pidevas lahinguvalmiduses. "See on koostegutsemisvõime. See pole asi, mida poliitikud otsustavad, et nüüd olete valmis koos tegutsema, see saavutatakse igapäevase tööga," lisas ta.

Teadur märkis, et see, et Eesti, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Taani tegutsevad koos nii Tapal kui ka Malis, ei ole juhuslik. "Tegu on riikidega, kellel on pikaajaline koostegutsemise ajalugu ja nad tunnevad üksteist hästi. See, et nad soovivad jätkata, tähendab, et nad hindavad üksteist nii sõjaliselt kui poliitliselt," rääkis Stoicescu.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: