Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi, kes on ise Kaitseliidus alates 1992. aastast, tahab viia Kaitseliidu tagasi algusaegade juurde - kui Kaitseliit toimis rohujuure tasandil, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Puhume elu sisse uuesti malevkondadele, üksikkompaniidele ja parandame väljaõppe võimekust, korrastame staape," rääkis brigaadikindral.

Kaitseliitlast kujutati ikka ette kui maameest, kellel on relv kodus ja seljakott pakitud. Vahepeal pidid kaitseliitlased teenistusrelvi malevkonna staabis raudkapis hoidma. Ka siin minnakse tagasi juurte juurde.

"Me anname neile, kes relvad koju võtavad, relvakapi välja tasuta. Me igati tahame, et kaitseliitlane hoiaks relva võimalusel kodus, sest läbi selle me tekitame enesekaitse ja ma pean silmas just riigi enesekaitsevõimekuse märkimisväärset kiirenemist," selgitas Ühtegi.

NATO lahingugrupi hiljutine õppus Tractable nägi kaitseliitlasi Valgas, kus nad Briti lahingutehnikat vastu võtsid. Ühtegi ütles, et suure tõenäosusega näevad liitlased kriisiolukorras vastuvõtjatena just Kaitseliitu.

"Kui nad jõuavad Eestisse, siis kas transport on õigeaegne ja kõik need muud asjad. Kui meil on vaja tagada nende turvalisus ja läbipääsud, siis kohalike Kaitseliidu üksuste efekt seisnebki selles, et nad on paindlikud," rääkis Ühtegi.

Kaitseliitu kuulub üle 16 000 liikme - koos naiskodukaitsjate, noorte kotkaste ja kodutütardega 26 000 vabatahtlikku.

Kaitseliit tähistas sünnipäeva raamatuesitlusega 

Kaitseliit tähistas laupäeval oma 101. sünnipäeva Tartus mitmesuguste üritustega. Sünnipäeva puhul esitleti kaitseväe akadeemias raamatut ühest murrangulisemast perioodist Kaitseliidu ajaloos.

Merike Jürjo koostatud raamat võtab kokku Kaitseliidu vanematekogu tegevuse aastatel 1993-2003. Ajaloolise sisuga teosest saab põhjaliku ülevaate sellest, milliste raskustega tuli vanematekogul Kaitseliidu taastamise järel silmitsi seista, et liit leiaks õige kursi ja saaks tugevalt riigi julgeolekusse panustada.

"See oli päris tõsine võitlus, et riik ka panustaks Kaitseliitu nii palju, et kõik need ülesanded, mis riigi poolt Kaitseliidu peale on pandud, saaks korralikult tehtud. Esimesed aastad olid väga väga rasked selles suhtes," tõdes Kaitseliidu vanematekogu esimees Neeme Väli.

101-aastane Kaitseliit näitab tema sõnul aga hoopis noorenemise märke. "Ma mäletan neid vanu aegu. Kui me vaatame protsentuaalset jaotust, siis oli üle keskea inimesi rohkem, aga praegu noored tulevad hea meelega Kaitseliitu. Ma arvan, et see on väga, väga hea tendents," selgitas Väli.