Saaremaal õppusel osalenud Prantsuse üksuslased jõudsid Eestisse augustis ja lahkuvad veel enne aasta lõppu, vahendas "Välisilm".

Eestlastega on neil läbisaamine hea ning üksuse ülema kapten Valentin'i sõnul on julgustav see, et asjadest saadakse ühtemoodi aru.

"Meie jaoks on huvitav harjutada metsasel alal. Eestlased on sellisel maastikul harjunud tegutsema ja me saame neilt õppida," rääkis kapten. "Siin on eripärane see, et lisaks metsale on ka palju lagedat maad. Maastik on vaheldusrikas ja muudab meie õppuse mitmekesisemaks," lisas ta.

Õppused Saaremaa külade vahel tõid võimaliku sõjaolukorra n-ö koju kätte. Kas oli asi halvas ilmas või pilt soomukist otse koduaia taga ehmatav, aga kohalikud püsisid enamasti igaks-juhuks toas, väljas uudistamas oli mõni üksik.

Sooja tuppa jäämise võimalust sõduritel aga polnud. Ja olgu ilm milline tahes, ootamist on ühe sõduri elus alati palju.

Aga ka vastaspool ei maga. "Oleme taandunud teisele positsioonile. Esimesel positsioonil on ära tehtud vastase kontakt, sellele on vastatud, vastase soomukid on hävitatud. /.../ Ja nüüd oleme uutel positsioonidel ja vastane on peagi meie juures jälle," kirjeldas Saaremaa tankitõrje kahurirühma ülem veebel Kert Humal.

Kuna tegemist oli tankitõrjeõppusega, siis oli kaitseks kohal ka tankitõrjekahur.

Kaitseliidu Saaremaa malevasse kuuluv Peeter ütles, et temale andis õppus kõige rohkem vastupidavust. "Ikka seltskonnale ja halvale ilmale - siin peab igale asjale vastu pidama," ütles ta.

Kui paljud õppustel osalenutest oleksid vihmases, tuulises ja külmas ootamise ja vastupidavuse demonstreerimise asemel hoopis näiteks kohalikku saunakultuuri nautinud, jääb saladuseks. Aga plaan on plaan ja käsk püha.

Kaitseliidu Saaremaa malevasse kuuluva Antti hinnangul on sõjas tegelikult keeruline plaane teha.

"Sõjaolukorras ei ole kunagi mingit plaani. Ma arvan, et sõda mängib ise plaanid ette," märkis ta.