Läänemaa emad on sünnitanud oma lapsi väljaspool kodumaakonda juba 18 aastat. Haapsalus asuv sünnitusosakond suleti 2001. aastal.

Läänemaa haigla peaarst ja juhataja Tõnis Siir ütleb, et sünnitusosakonna jaoks viimaseks jäänud 2001. aastal sündis seal jaanuarist kuni maini 77 last. Eelneval aastal 168. Tema sõnul pole sünnitusosakonna sulgemine erilisi probleeme kaasa toonud. Läänemaa inimesed sõidavad sünnitama Tallinnasse või Pärnusse kas kiirabi või oma transpordiga.

"Nende sünnituste arv jäi juba nii väikseks, et pigem ma kardaks kogemuse vähenemist ja siis võivad hakata õnnetused tulema. See on üks põhiasi, millest johtuvalt me selle otsuse tegime," rääkis Siir.

Siir lisab, et oma rolli mängis ka majanduslik pool. Seda, kui suur oli tollal sünnitusosakonna ülalpidamiskulu, ta tänasel päeval täpselt öelda ei oska, kuid see oli olnud märkimisväärne, sest vaja oli ööpäevaringselt vähemalt kuue töötaja valves hoidmist. Erakorraliste sündide arv jäi Tõnis Siiri sõnul pärast osakonna sulgemist sarnaseks varasemaga ehk neid lapsi, kes sünnivad väljaspool haiglat, on aastas ikka keskmiselt kaks. Kokku on Läänemaa emad saanud tänavu 156 last.

"Täpselt samamoodi mäletan ennast siin noore arstina valves, ikka oli ka maja ees sünnitusi, kui ka sünnitusosakond töötas. Siin ei ole mingit erilist muutust olnud. See väike protsent jääb ikka olema," ütles Siir.

Haapsalus elav kahe lapse ema Madiken Kütt sünnitas oma lapsed Tallinnas. Ta ütleb, et kindlasti on erinevate soovidega inimesi, kuid tema valik oli sünnitada suures haiglas.

"Aga mulle tundub, et enamus minu sõbrannasid on vist sama meelt, kui mina. Et kui Haapsalus oleks sünnitusosakond, siis ma tõenäoliselt oleksin ikkagi sünnitanud Tallinnas. Mul on sõbrannasid ka paljudest teistest Eesti väikelinnadest, kus on sünnitusosakond ja mul on väga kahju seda öelda, aga see tase ei ole ikkagi sama, mis Tallinnas, eriti näiteks loomuliku sünnituse valguses, mina olen väga loomuliku sünnituse usku," rääkis Kütt.

Madiken Kütt tõdeb, et siiski on mõned asjad, mis on teises linnas sünnitades ebamugavamad.

"Kui sa oled sünnitusmajas ja tuleb välja nagu meil tuli näiteks, et minge paariks tunniks veel sünnituseelsesse osakonda, et sünnitus on väga algfaasis ja siis öeldakse, et sinna mees ei saa kaasa tulla ja siis öeldakse isale, et minge paariks tunniks koju. Nojah, kus sa siis lähed keset ööd? Haapsallu ei lähe ja siis ta peab mõnele sõbrale öösel helistama," lausus Kütt.

Tõnis Siir ütleb Läänemaa kogemuse põhjal, et Lõuna-Eesti rahval ei tasu vahemaade pärast muretseda.

"Kui ma nüüd täna mõtlen, et Haapsalust käiakse igapäevaselt tööle ja tagasi, inimesed sõidavad 100 kilomeetrit edasi-tagasi ja arvestades, et need haiglad Lõuna-Eestis on veel tihedamalt koos. Ma arvan, et ei tohiks kellelegi mingit erilist probleemi tekkida omale sünnituskoha leidmiseks," sõnas Siir.

Olukord Raplas

3,5-kuune Mark sündis Tallinnas, kuigi elab koos õe ning ema ja isaga Rapla külje all Juula külas. Ema Annela ütleb, et mõlema lapsega 55-kilomeetri kaugusele sünnitama sõita oli tema teadlik valik.

"Kui äkki midagi peaks juhtuma või olema mingisugust SOS-olukorda, siis Tallinnas on kindlasti kõik olemas. Võib-olla väiksemates haiglates ei ole suuremat meeskonda või kogu aparatuuri olemas," rääkis Annela Kiirats.

Pühatu külas elav Marje Arro ootab oma kolmandat last. Kuigi tema beebi peaks sündima mai lõpus, on naine juba otsustanud, et sünnitab taas 80 kilomeetri kaugusel Paides.

Küsimusele, kas see, et Raplas ei saa enam sünnitada, on tema jaoks probleem, vastas Arro, et kindlasti. "Ma elan Raplast ainult 20 kilomeetrit eemal, et igal juhul oleks see lähemal mulle kui Paidesse minna," sõnas ta.

Paide valis Arro seetõttu, et linn on hubane ja haiglapersonial käib patsienti tihti vaatamas.

Otsus Raplas sünnitusosakond sulgeda langes üheksa aastat tagasi. Haigla ülemarst Aili Laasner ütleb, et viimasel kümnel aasta oli Raplas alla 230-ne sünnituse, normaalne koormus oleks 500 sünnitust aastas.

"Sünnitusosakond ei ole sellises plaanis jätkusuutlik. Nii kvaliteetse abi osutamise osas kui ka majanduslikus plaanis. Ja sellest ka see otsus sündis," selgitas Laasner.

Raplamaa Haigla ämmaemand Ailen Vibus on rasedaid jälginud ja nõustanud juba 33 aastat.

Tema sõnul ei ole kaugus tänapäeval enam väga suur teema. "Enamusel noortel on selleks ikka oma transport olemas. Ja ka kiirabisüsteemiga on päris hästi," ütles Vibus.

Sünnitusosakonna sulgemine oli Vibuse sõnul õige otsus. "Täna ma ütlen, et oli. Tuleb endale aru anda, et meditsiin areneb, tehnika areneb. Me ei saa endale lubada kõrgtehnoloogiat. Inimese elu on kallis ja sünnitusabi on ka kallis. Kui see on suurtes keskustes, siis seal on võimalused tõepoolest paremad," ütles Vibus veel.

2000. aastal sai sünnitada 20 kohas

Sel nädalal sai teatavaks lõplik otsus Põlva haigla sünnitusosakonna sulgemisest. Põhjuseks toodi nii personalinappus kui ka kaasaegsete ja kvaliteetsete abivahendite puudumine, millesse pole mõtet liiga väikese sündide arvu tõttu ka investeerida. Uuest aastast saavad Põlva sünnitajad valida Võru ja Tartu sünnitusosakondade vahel.

Selle sajandi algul sai Eestis sünnitada 20 kohas. Lisaks Tallinna sünnitusmajadele võtsid Harjumaal sünnitajaid vastu ka erakliinik Fertilitas Viimsis ja Keila haigla. Tartus tegutses lisaks Tartu Ülikooli kliinikumile erakliinik Elite. Igas maakonnas oli vähemalt üks sünnitusosakonnaga haigla.

Siis aga hakati sünnitusosakondi järjest sulgema. Kvaliteetse arstiabi andmiseks, kus personalil on parimad oskused, oleks vaja hinnanguliselt 500 sünnitust aastas. Sünnitusosakonnad suleti Keilas, Jõgeval, Haapsalus, Raplas, Valgas ja nüüd ka Põlvas. Lisaks lõpetasid sünnitajate vastuvõtu Fertilitas Viimsis ja Elite kliinik Tartus.

Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaiglas ning Tartu Ülikooli Kliinikumis ehk kolmes suurimas sünnitusmajas sünnib kokku üle 70 protsendi Eesti lastest. Eesti suurimas sünnitusmajas, Ida-Tallinna Keskhaiglas, sündis 2017. aastal üle 4000 lapse. Aga isegi Eesti suuruselt kolmandas linnas Narvas oli sünde juba vaid 400 ringis. Pärnu haiglas sündis ligi 800 last, ent mujal jäid sündide arvud alla 400 või lausa alla 300. Kõige vähem lapsi, vaid 40, sündis Hiiumaal. Vaatamata aruteludele ei ole Põhja-Eesti Regionaalhaigla hallatavas Hiiumaa haiglas sünnitusosakonda siiski suletud, kuna saarelt mandrile sünnitama saamine on liiga keeruline. Nõnda tegutsebki pisike sünnitusosakond Hiiumaal edasi.