Mullu oli kolmanda lapse sünnitajaid 2674, mis on 23 protsenti rohkem kui kaks aastat tagasi ja 26 protsenti rohkem kui viimasel kümnel aastal keskmiselt.

Ka neljandaid lapsi on viimastel aastatel aina enam sündinud. Mullu oli neljanda lapse sünnitajaid 642, millest rohkem sündis neljandaid lapsi viimati 1992. aastal, teatas sotsiaalministeerium.

Siseministeeriumi hinnangul võib sündide arvu kasvu üheks olulisemaks põhjuseks pidada 2017. aasta suvel jõustunud lasterikka pere toetust.

"Numbrid näitavad ilmekalt, et kui peresid toetada, siis julgevad nad enda unistused ellu viia ja rohkem lapsi saada. Lasterikkuse toetamine ja tunnustamine on olnud õige samm ning seda tuleb kindlasti jätkata ja laiendada," nentis siseministeeriumi koosseisus tegutsev rahvastikuminister Riina Solman pressiteate vahendusel. "Ma olen üsna kindel, et 2017. aasta juulist rakendunud kolmanda ja enama lapse toetus on andnud kindlustunde. 2018 oli tervelt 600 sündi rohkem kui varasematel aastatel."

Demograaf Allan Puuri sõnul on kolmandate-neljandate laste arv tõusnud viimased kolm-neli aastat, kuid sellegipoolest sünnib aastas 10-12 protsenti vähem lapsi, kui rahvastiku taastootmiseks vaja.

"Teiste laste sündide puhul näeme oluliselt väiksemat positiivset muutust, ka teiste laste sündide arv on kasvanud, aga see on õige pisikene, samal ajal esimeste sünide arv koguaeg langeb," kommenteeris Eesti demograafiakeskuse juhtivteadur Puur.

Rahvastikuministri sõnul sünnib esimesi lapsi vähem seetõttu, et sünnitusikka on jõudnud senisest väiksem põlvkond.

"Peame arvestama, et 1990ndatel sündinud naisi, kes on praegu 20-30-aastased, on vähe. Seetõttu on ütlemata rõõmustav, et võrreldes näiteks 2017. aastaga sündis Eestis eelmisel aastal lapsi rohkem ning seda just tänu kolmandate ja järgnevate laste sagedasemale sünnile," ütles Solman.

"Eks kaine mõistus on iga hea uudise puhul tarvilik, sellesama pressiteate taga on ka see asi, et eelmise aasta sündide arv oli 400-500 võrra väiksem kui üle-eelmisel, 2018. aastal," selgitas Puur Solmani pressiteate tagamaid.

Puuri sõnul ei saa sündimuspoliitika kujundamisel ainult toetustele ei saa lootma jääda, väga oluliselt mõjutab seda kogu ühiskondlik kontekst: milline on majanduse seis, inimeste kindlustunne.

"Eestis, mis on hea asi, on see, et meil 90ndatel aastatel ei kukkunud kokku niisugune ühiskonnastatud lastehoiukorraldus, et need võimalused paljudes Ida-Euroopa riikides tõmbusid oluliselt koomale," tõdes Puur.

Ka tuleks tema sõnul Eestis pöörata tähelepanu, et lastetusnäitaja ei kasvaks.

"See on üks niisugune trend, mis ei puuduta mitte ainult Eestit, vaid Euroopat üldiselt, et tasapisi nende inimeste osakaal, kes jäävad lastetuks elu lõpuni, on tõusutrendis. Eestis on see ka kasvanud, aga see kasv ei ole õnneks olnud väga suur," lausus Puur.

Rahvastikuminister lubab juunis välja tulla oma ettepanekutega senise perepoliitika muutmiseks.

Sünniregistri esialgsetel andmetel oli 2019. aastal 13 730 sünnitust, millest kolmandaid ja järgnevaid oli kokku 3604 ehk 26 protsenti. 2018. aastal oli sünnitusi kokku 14 034 ja 2017. aastal 13 440. Sünniregistri andmed kajastavad Eestis toimunud sünnitusi. Sündide täielikud ja kontrollitud andmed avaldab statistikaamet maikuus.