OECD andmetel on viimase nelja aastaga globaalne välisinvesteeringute maht langenud ligi kolmandiku võrra ning Euroopas vastavalt peaaegu poole võrra. Need numbrid näitavad ühelt poolt teatavaid majanduse jahtumise märke, aga teisalt sedagi, et kvaliteetsete investeeringute meelitamiseks on vajalikud üha suuremad jõupingutused ja veelgi soosivama ärikeskkonna olemasolu.

Eesti arve vaadates võib näha mõnevõrra teistsugust trendi. Kui 2013. aastal oli Eestisse tehtavate välisinvesteeringute maht OECD andmete põhjal 770 miljonit dollarit, siis pärast rekordilist 2017. aastat, mil investeeringute maht oli suisa 1,9 miljardit dollarit, oli Eesti mahuks 2018. aastal ligi 1,5 miljardit dollarit.

Võrdlus Läti ja Leeduga

Eesti arvude ilmestamiseks oleks paslik võtta võrdluseks kõrvale meie kaks Balti naabrit, Läti ja Leedu, mis iseseisvusid meiega samal ajal ning on nüüdseks sarnaselt meiega ligi kolm aastakümmet tegutsenud turumajanduses ning otsinud ettevõtluse arendamiseks investeeringuid.

Lätisse tehtavate välisinvesteeringute maht oli OECD andmete põhjal 2013. aastal ca 900 miljonit dollarit ning Leedus 520 miljonit dollarit – vahepealsetel aastatel langesid mõlemasse riiki tehtavad investeeringud ning 2018. aastaks oli nii Lätti kui Leetu tehtavate investeeringute maht jõudnud miljardi euroni.

Selle tulemusena võib väita, et kuigi Euroopa Liidus ja maailmas on viimastel aastatel välisinvesteeringute maht vähenenud, on Balti riigid tänaseni ujunud mõnevõrra vastuvoolu.

Eesti edukust teiste Baltimaadega võrdluses toetab näiteks ka Saksa-Balti Kaubanduskoja poolt igal aastal läbi viidav küsitlus kõikides Kesk- ja Ida-Euroopa riikides toimetavate välisinvestorite seas – uuringus võetakse arvesse erinevaid investeeringuid mõjutavaid tegureid, nagu näiteks tööjõu olemasolu, haridussüsteem ja poliitiline olukord riigis.

Välisinvestorite seisukohalt oli 2019. aasta suvel avaldatud uuringu põhjal just Eesti Balti riikide hulgas kõige paremaks investeeringute sihtkohaks. Eesti tugevustena toodi välja näiteks haridussüsteemi kvaliteeti, mida toetavad ka hiljuti avaldatud PISA uuringu tulemused, ning head infrastruktuuri (transport, energia, IKT). Varem ei ole Eesti selles uuringus parimaks osutunud.

Siiski on valdkondi, millest oleks meil teistelt Balti riikidelt võimalik õppida. Kuigi geograafilise asukoha ja loodusressursside poolest võiks üks Eesti eelisarendatavaid valdkondi olla puidutööstus, on sellealane biokeemia meil alles üsna lapsekingades.

Innovatsiooniga ei ole aga Eestis sugugi hästi ning ka näiteks biokeemia valdkonnas käivad meie ettevõtted kogemusi ammutamas hoopis Lätis. Peame järjepidevalt leidma viise, kuidas suurendada Eestis toimetavate ettevõtete tootearendust ja innovatsiooni ning kuidas tuua siia veelgi enam ettevõtete arenduskeskusi, mis tooksid siia ka uusi teadmisi, innovatsiooni ja kõrgemat palka meie inimestele.

Detailsemalt Eesti olukorrast ja tulevikuplaanidest

Selge on see, et peame rohkem toetama neid välisinvestoreid, kes toovad siia tegevusi, mis on seni väärtusahelas puudunud ning mille tõttu ei ole eksporditav kaup saanud maksimaalselt Eestis väärindatud.

Tööjõukulud ja üldine teenuste toodete kallidus on tõusnud nii kõrgele, et Eestis ei ole enam võimalik tegeleda ettevõtlusega, kus väärtuse loomine on väike. Omaaegsed välisinvesteeringud, mis kajastusid valdavalt kaubanduses ja panganduses, sellises mahus enam ei kordu.

Peame leidma üha uusi viise, kuidas tuua siia ettevõtete peakontoreid, arenduskeskusi ja kõrge lisandväärtusega teenuse- ja tootmisüksuseid. Ühe kiiremini muutuvas majanduspoliitilises olukorras tuleb töötada selle nimelt, et neid siin hoida, sest selle nimel töötavad ka teised agentuurid ja konkurents välisinvesteeringute enda riiki maandamiseks on maailmas tihe.

Neid eesmärke toetavad mitmed tegevused ja projektid, mis loovad eeldused veelgi suuremas mahus suure lisandväärtusega projektide Eestisse meelitamiseks. Rohkemad lennuühendused parandavad meie atraktiivsuse positsiooni investorite koduriikide osas, ehitatav Rail Balticu raudteeprojekt parandab kaubaühendusi Kesk-Euroopaga.

Jooksvalt täiendatakse ka e-riigi teenuseid, mis loovad eeldused veelgi lihtsamaks äriajamiseks, samas säilitades läbipaistvuse ja turvalisuse nii ettevõtjatele, kui ka tavakodanikele.

Ettevõtluskeskkonna seisukohalt on olulisel kohal ka seadusandluse uuendamine ning lihtsustamine - näiteks toimunud ühinguõiguse revisjon ning selle tulemusena äriseadustiku ja ettevõtlust otseselt reguleeriva seadusandluse ajakohastamine.

Maine roll majanduse arendamisel

Väga oluline osa välisinvesteeringu maandamisel on maine. Meie e-teenused, võimekas IT-sektor ja kvaliteetne baasharidus on tugevad müügiargumendid, aga sellele töötab vastu jällegi meie suur sõltuvus põlevkivienergeetikast.

Töötleva tööstuse investorile on muidugi oluline elektrienergia hind, kuid paljude oma kuvandist hoolivate suurettevõtete jaoks on samavõrd oluline see, kas elekter tuleb fossiilsete kütuste põletamisest või on seda võimalik toota kohapeal taastuvatest allikatest. Seetõttu võime praeguse energiatootmise mustri juures pea kogu Eesti ulatuses juba eos suu puhtaks pühkida näiteks Tesla megatehasest või Google'i andmekeskusest.

Lisaks on üheks väga tugevaks majandusarengu, aga ka maine ja energiasektori võtmekohaks Eesti kui mereriigi puhul mere ja selle poolt pakutavate ressursside ärakasutamine.

Praegu on Eestis mereressursside ja merealade kasutamisel tohutul hulgal kasutamata potentsiaali, kuid loodetavasti luuakse praegu koostamisel oleva mereplaneeringuga just välisinvesteeringute seisukohast oluliste tegevustena võimalused näiteks tuuleenergia tootmiseks meretuuleparkides, aga ka näiteks kala, vetikate ja karpide kasvatamiseks meres.

Tuuleenergia kiire arendamine on olulisel kohal ka kliimaeesmärkide saavutamisel ning ka uute tehnoloogiate kasutusele võtmisel – seejuures on kindlasti väga oluline aspekt vesinikuenergeetika ja meretuuleparkide sümbioosis arendamine.

See võimaldaks katta energiavajadust tuulevaiksel ajal ning võimaldada mitmekülgset energia ja kütusetootmist siseriiklikult nii, et me ei pea seda tarnima kaugetest õliriikidest ja kaugete mereühenduste kaudu.

Saame lokaliseerida oma energiajulgeoleku ühel puhtaimal võimaliku moel jättes sellega ka riiki kogu selle tootmise ja väärindamisega seotud töökohad. Oleme korraliku siseriikliku koostöö korral võimelised oma meredele ühiselt ära mahutama nii looduskaitse, taastuvenergia pöörde ning majandustegevused.

Arvestades, et välisinvesteeringute maht on globaalselt vähenev ning seeläbi riikidevaheline konkurents kasvav, peab Eesti veelgi rohkem oma eeliseid kasvatama ja oskuslikumalt oma tugevusi müüma. Peame järjepidevalt panustama oma ettevõtluse- ja innovatsioonikeskkonna arendamisele, et püsida maailma konkurentsis tehnoloogiamahukate investeeringute maandamises ja kõrgepalgaliste töökohtade loomises.