Tänavu sügisel korraldas Leedu pealinnas Vilniuses radioaktiivse saaste õppust. See ei ole ainus meede, mida Leedu uue tuumarajatise kartuses rakendab. Muu hulgas kavatseb Leedu valitsus osta 900 000 euro eest jooditablette, mida tuumajaama lekke korral pealinlastele jagada, vahendas "Välisilm".

Arvestades, et ehitusplatsil on tulnud ette juba igasuguseid kahtlaseid vahejuhtumeid, ei saa Leedu reaktsiooni pidada tühipaljaks hüsteeriaks. Näiteks kukkus 2016. aasta juulis paigaldamise käigus alla 330 tonnine reaktor. Selliseid kurioosumeid on raske varjata, mistõttu on avalikkus neist teada saanud.

Jaama jahutusvesi hakkab voolama Vilniust läbivasse Nerise jõkke.

"Me teame mineviku pärandit. Me teame sündmusi, traagilisi sündmusi. Võib-olla on need paralleelid mõnevõrra julged, aga vaieldamatult on probleem olemas. Ma arvan, et see pole ainult meie peavalu, ehkki jaam on 50 kilomeetri kaugusel Vilniusest, aga see on lähedal kogu Euroopa Liidu territooriumile," rääkis Leedu välisminister Linas Linkevicius.

Vilniuse elanikud kardavad, et nende ilusast ja arhitektuuripärle tulvil linnast jäävad järele vaid radioaktiivsed tondilossid. Nendel hirmudel on alust.

Endise energeetikaministri, praeguse presidendi nõuniku Jaroslav Neverovici sõnul on Astravetsi tuumajaam aga puhtalt Venemaa maineprojekt ja poliitiline mõjutusvahend, sest Valgevenel pole sellest tegelikult üldse kasu.

"Selline projekt pole kahjulik mitte ainult meile, mitte ainult Euroopa Liidule, vaid ka Valgevenele endale," sõnas Neverovic.

Ka Valgevene kogukonda Leedus ei tee Astravetsisse kerkiv tuumajaam rõõmsaks, nendib Leedu valgevenelaste aktivist, politoloog Tatsiana Chulitskaya.

"Põhimõtteliselt on kõik õnnetud, sest see on ohtlik ja põhimõtteliselt on tegu peaaegu samalaadse projektiga nagu Tšernobõl, võib-olla veidi innovatiivsemaga. Seepärast ongi kõik õnnetud," rääkis Chulitskaya.

Politoloogi sõnul pole Leedus ühtki poliitilist jõudu, kes Astravetsi tuumajaama ehitamist pooldaks või sellesse kas või ükskõikselt suhtuks.

"Üldine seisukoht on, et Astravetsi tuumajaam ei ole vastuvõetav. On ka mõningaid mõõdukamaid või leplikumaid seisukohti Astravetsi suhtes, mitte tegelikult jaama enda suhtes, aga läbirääkimiste ja hinnangute asjus Valgevene põhimõtetele," ütles Chulitskaya.

Jaroslav Neverovici sõnul on Astravetsi tuumajaamal üldse mingi mõte ainult juhul, kui Balti riikide elektrivõrk jääb Venemaaga seotuks, lahtiühendamise korral tuleks hakata tuumajaama elektrile Euroopa Liidus uusi kliente otsima.

Näiteks Poola on lahkest pakkumisest juba ära öelnud. Ka Leedu välisminister ootab ja loodab, et partnerriigid oma energiasüsteemi Venemaast võimalikult kiiresti lahutaks.

"Kui Balti riikides ei mõisteta, mis toimub, toob see kaasa probleeme tulevikus. Seepärast me ütlemegi, et seadus, mille võttis vastu Leedu parlament, õieti kaks seadust - seadus julgeolekuohust ja seadus, mis keelab võimaluste loomise elektri ostmiseks sellest tuumajaamast, kui see töökorda saab - on väga mõistlikud olukorra muutmiseks. Seepärast ootame täiesti kindlasti midagi samasugust ka oma naabritelt," ütles Linkevicius.