Riik ostab uued radarid, et Kirde-Eestisse saaks rajada tuuleparke

Valitsus otsustas kabinetiistungil teha vajalikud investeeringud Kirde-Eesti õhuseirevõimekuse parandamiseks, et vabastada osa Virumaast kehtestatud kõrguspiirangutest tuuleparkide arendamiseks.
"Valitsus näeb, et peame investeerima rohelisemasse tulevikku ning tänane otsus ei edenda ainult meie tuuleparke, vaid ka riigikaitse võimet," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas pressiteate vahendusel. Aasa sõnul peab riik võimaldama edaspidi kõrgemate tuuleparkide ehitamist, et vähendada energeetikasektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning täita riigi energia- ja kliimapoliitika võetud eesmärke.
Hetkel on Kirde-Eestis kehtestatud tuuleparkide suhtes kõrguspiirangud, sest kõrged tuulikud häirivad riigikaitseks kasutatavate seadmete toimimist, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM). Valitsus nejapäevase kabinetiistungi otsus tähendab, et riigikaitse ja kliima eesmärkide saavutamine ei tohi üksteist takistada, vaid on vajalik teha lisainvesteeringuid mõlema eesmärgi täitmise tagamiseks, lisas ministeerium. Otsus tähendab, et kaitseministeerium saab alustada vajalikke ettevalmistustöid täiendavate õhuseireradarite ja muude lisaseadmete hankimiseks. Pärast investeeringute teostamist vabanevad osad Kirde-Eesti alad kõrguspiirangutest. Esialgse plaani kohaselt saavad vajalikud investeeringud tehtud 2024. aasta jooksul.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ütles oktoobri alguses ERR-ile, et täiendavate radarite soetamine maksaks alla 100 miljoni euro. Kulude katteallikana võiks olla võimalik kasutada ka Euroopa Liidu vahendeid või suurema tõenäosusega CO2 kvoodimüügist saadavaid summasid, märkis Tatar.
MKM koostöös kaitseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, siseministeeriumi ja rahandusministeeriumiga analüüsivad järgmise aasta suveks, kas kõrguspiirangute eemaldamisega seoses on vajalik algata täiendavaid planeeringuid, et maksimeerida piirkonna tuuleenergia potentsiaali.
Ühtlasi otsustas valitsus, et edaspidi pööratakse merealadele looduskaitsealade planeerimisel ka tähelepanu sellise tegevuse mõjule meretuuleparkide rajamisele. Näiteks kaalutakse, kas meretuulepark ja looduskaitseala võiksid koos eksisteerida või on võimalik leida looduskaitse eesmärkide saavutamiseks ka alternatiivseid asukohti, mis asuvad väljaspool tuuleenergia tootmiseks sobilikke merealasid.
Toimetaja: Mait Ots