Urmas Sõõrumaa Patarei merekindluse väidetavat halba aurat ei pelga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: RKAS

Riigilt Patarei merekindluse ostnud ettevõtja Urmas Sõõrumaa ehitise ajaloost tulenevat halba aurat ei pelga, vaid kavatseb rajada sinna kaasaegse linnakeskuse korterite, kaupluste, kohvikute ja büroopindadega.

Sõõrumaale kuuluv U.S.Invest lõi eraldi ettevõtte Nikolai Esimene OÜ, viidates sellega tsaar Nikolai I-sele, kelle käsul rannakaitsepatareid 1828. aastal ehitama hakati.

Nikolai Esimene OÜ oli ainus Riigi Kinnisvara AS-i korraldatud enampakkumisel merekindluse osaleja. Alghind oli 4,5 miljonit eurot. Sõõrumaa täpset müügihinda ei avalda, kuid tunnistas, et see oli pisut kõrgem. Investeeringuks arvestab Sõõrumaa saja miljoni euro kanti ning ta ei välista lisainvestorite kaasamist.

Rottermani kvartali ehituse kogemusega Sõõrumaa sõnul tuleks ka ajaloolist Patarei piirkonda arendadada tervikuna.

Plaanite Patarei merekindlusesse rajada multifunktsionaalse keskuse. Selgitage palun, mis seal siis hakkab tulema ja olema?

Tegin ainsana pakkumise ja arvatavasti jõuab see ka päris ostuni. Mis sinna siis tulema peaks ja mida tähendab multifunktsionaalne? Minu käekiri on asju teha ja ma nimetan seda kõigepealt loominguks ja hiljem tuleb siis Exceli tabel, sest kõik peab ka rahaliselt kokku jooksma, et ei jääks ehitajale võlgu ja pangale saaks kõik ära makstud. Ja tore, kui üle ka jääks.

Teine minu käekiri on see, et see peab olema mitte üksikmaja, vaid keskkond. Seetõttu eriti ta mulle meeldib, et ta on tegelikult umbes 40 000 ruutmeetrit ehitatavat pinda ja maa-ala on umbes sama suur. See on olnud huvitav ja märgilise tähendusega objekt Tallinna ja terve Eesti jaoks juba 200 aastat.

Sinna siis tulevad korterid, kauplused, söögikohad?

Kindlasti saab sinna ehitada kortereid. Võimalik on ehitada sinna ka hotellinurgake, kohvikuid ja söögikohti, bürooruume. 40 000 ruutmeetrist jätkub täitsa palju, et kõik saaks ennast mõnusalt tunda, et tegevust oleks nii päeval, õhtul ja öösel.

Müügileping näeb ette, et kõik tuleb valmis ehitada kuue aasta jooksul. Kui see ei õnnestu, tekib riigil tagasiostuõigus. Saate hakkama? Palju investeeringuteks hinnanguliselt kulub?

Summasid on mitmeid läbi käinud, aga eks ta jääb pigem alla saja miljoni kui üle. Ja kuus aastat on selline mõnus periood, sest detailplaneering on olemas. Kõik ülejäänu on tehtav. Keerukaks teeb ehitamise muidugi muinsuskaitselisus ja võib tekkida mõistmatuid ajaviivitusi, aga oleme varem muinsuskaitsega hakkama saanud, ka Rotermanni kvartali arendamisel, aga küllap saame ka seal hakkama. Meie enda huvides on see, et merekindlus taastatakse võimalikult autentsel kujul ja muud hooned peaks sobima ansamblisse.

Kas plaanite kaasata lisainvestoreid või saate oma ettevõtte kaudu hakkama?

Eks näis, vahepeal see mõte mul peast läbi käis. Inimeste huvi arvamust avaldada on väga suur. Neid on palju, kes teavad, kuidas asjad käima peaks. Äkki leiangi mooduse, et kutsun igaüht panustama, kes tahab oma sõna sekka öelda ja on valmis oma rahaga riskima.

Kas Eesti Mälu instituut saab oma soovitud ruumid, kus eksponeerida kommunismi koledusi?

Ma lausa pean seda tegema, sest see oli tehingu üks osa ja kuna see piirkond on üldse natukene ... seal on kultuurikilomeeter ja mitmeid muuseumeid ja turistidel on veel üks täiendav põhjus sinnakanti tulla. Ma pean seda tegema ja teen hea meelega.

Naljaga pooleks küsin, et ega te Patarei halba aurat ei pelga? Vangikongid, piinamised ja hukkamised. Sellest on ikka aeg-ajalt räägitud.

Mis ma tast ikka pelgan, see on osa elust. Aga mina oma kõnepruugis ei kasuta mitte Patareid ja vanglat, vaid nimetan seda merekindluseks, milleks ta ju on loodud. Tallinna linna kaitsmiseks. Ja temast saab kindlus Tallinna inimeste tulevikus.

See, et ta on vahepeal vangla olnud ja seal on olnud häda ja viletsust, siis ma olen kõigile öelnud, et see tuleb taastada mitte ainult füüsiliselt, vaid ka spirituaalselt. Loomulikult olen sellele mõelnud ja plaanin kaasata sinna inimesi ja ühinguid, kes loodetavasti aitavad seda spirituaalselt pöörata positiivseks ja tänasesse päeva. Kindlasti neid asju, mis seal lähiajaloos on toimunud, ei saa eitada, vaid seda tuleb teadvustada, tuleb leida vääriline väljund.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: