"Kahjuks ei saa midagi avalikustada, sest tegemist on avaliku hankega. See võiks mõjutada müügiprotsessi ja mina sellest rääkida ei saa," ütles Jaak Aab ERR-ile.

Pakkumuste esitamise tähtaeg Patarei ostmiseks on 12. november. "On võimalik, et tehakse pakkumisi ka viimasel hetkel. Niipalju saan öelda, et huvi on küll tuntud. Paraku konkreetsemaks minna ei saa," lausus Jaak Aab.

RKAS alustas Patarei müüki avalikul enampakkumisel alghinnaga 4,5 miljonit eurot tänavu kevadel. Aab tunnistas, et tegemist on keeruka objektiga ja ostjal tuleb nendega arvestada.

"Kehtivad muinsuskaitsenõuded. Kui arendaja soovib seal hakkama tegutsema, on rida tingimusi ees. Krundil on võimalik ka uusarendust teha, aga tingimused näevad ette, et kõigepealt tuleb tegeleda merekindluse osaga," rääkis Aab,

Tingimused näevad ette, et poolteise aasta jooksul tuleb projekt ette valmistada ja kuue aasta jooksul valmis ehitada. Kui seda arendaja ei tee, siis on riigil õigus merekindlus tagasi osta 450 000 euro eest, kusjuures tehtud investeeringuid ei pea hüvitama.

Patarei merekindluse suhtes kehtivad Patarei ja Lennusadama piirkonnas kaks detailplaneeringut. Detailplaneeringutest tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle tulevasele kinnistute omanikule. Hoonete arv kruntidel võib olla kokku 11, kinnistute sihtotstarve on elukondlik ning äri- ja ühiskondlik.

Merekindluse renoveerimisel rajatakse endise vanglahoone idapoolsesse ossa rahvusvaheline uurimiskeskus ning mälestusmuuseum. Ruumid peab valmis ehitama ostja. Näitust korraldab ja muuseumi loomist koordineerib Patareis üürilepingu alusel tegutsev Eesti Mälu Instituut.