Integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul pärsib Eesti hariduselu poliitiline otsustamatus, mille tagajärjel suhtuvad palju venekeelsed põhikoolid riigikeele õpetamisse vastutustundetult, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Käosaare arvates oleks Eestis pidanud kohe pärast iseseisvuse taastamist minema üle eestikeelsele haridusele. Praegune haridussüsteem on näidanud, et umbes kolmandikus vene põhikoolidest on riigikeele õpetamise tase selline, et nende lõpetajad suudavad öelda vaid mõned eestikeelsed fraasid.

"Ilmselgelt oleks me pidanud eestikeelsele haridusele üle minema kaua aega tagasi, ilmselgelt oleks me pidanud seda tegema algusest peale ehk siis arvestades juba lasteaeda, aga kindlasti põhikoolist, milleni me tegelikult pole jõudnud tänini, sest neid poliitilisi otsuseid ka täna pole. Räägitakse gümnaasiumis süsteemist 60/40, aga põhikoolis võib tegelikult õpetada ju vaid kaks korda nädalas eesti keelt ja see on kõik. Ilmselgelt sellest ei piisa," selgitas Käosaar.

Neli aastat tagasi avatud Jõhvi riigigümnaasiumi õppejuhi Kristelle Kaarmaa sõnul oligi kooli käivitamisel kõige suurem üllatus see, et ootamatult palju tuli õpilasi, kelle riigikeele oskus oli puudulik.

"Seisime silmitsi faktiga, et noored, kes tulevad vene koolidest, ei oska eesti keelt, ja paraku on see probleem täna sama aktuaalne," nentis Kaarmaa.

Koalitsiooni soovitud vene koolide säilitamise korral tuleks haridusinimeste sõnul nendes koolides kontrollida eesti keele õpetamise taset.

Sellele juhtis ajakirjas Õiguskeel tähelepanu ka keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk.

Inspektsiooni andmetel ei vastanud eelmisel aastal 3200-st venekeelse üldhariduskooli õpetajast veidi enam kui 600 õpetaja eesti keele oskus nõuetele.