Haridusdebatt Narvas: kuidas lõpetada segregatsioon hariduses?
Kas ja miks üldse peaks Eestis olema vaid eestikeelne kool? Kuidas leida selleks õpetajaid? Mis on mõistlikum – kas muuta praegused venekeelsed koolid eestikeelseteks või minna koosõppiva kooli teed, kus ühe katuse all õpivad eestlased ja vene emakeelega kodudest pärit lapsed? Kuidas säilitada venekeelsetest peredest pärit õpilastele emakeeleoskus ja hoida nende kultuuriidentiteeti?
Haridusminister Mailis Reps (Keskerakond) ning riigikogu liikmed Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa), Jürgen Ligi (Reformierakond) ja Jevgeni Ossinovski (sotsiaaldemokraatlik erakond) debateerisid esmaspäeval Tartu ülikooli Narva kolledžis venekeelse kooli tulevikust aasta suurimal õpetajate konverentsil.
Debatti modereeris ERR-i ajakirjanik Toomas Sildam, kes soovis poliitikutelt kõigepealt teada, mida arvatakse praegusest olukorrast, kui vene ja eesti keelt rääkivad lapsed käivad üldjuhul erinevates koolides.
Mailis Reps tõi välja, et nii eesti kui vene keelega koolides on sama kohustuslik õppekava juba 1996. aastast ning õpikute koostamine ja õpetajakoolitus toimub kõik samas süsteemis.
Jürgen Ligi märkis, et sõltumata ühest formaalsest süsteemist on Eestis ikkagi kaks eraldi koolisüsteemi, mille tagajärg on kogukondade segregatsioon ja erinevates sotsiaalsetes võrgustikes elamine.
Ladõnskaja-Kubits sõnul võiksid poliitkud tunnistada, et hariduses tuleb ühtne eestikeelne süsteem nagunii ning siis saaks praktiliste lahendustega edasi minna – kui palju on õpetajaid juurde vaja jne.
Jevgeni Ossinovski sõnul on küsimus keelepõhises segregatsioonis. "Tihtipeale eestikeelsed ja venekeelsed lapsed kohtuvad alles ülikoolis. See on liiga hilja, see on sotsioloogiline fakt," märkis ta.
Toomas Sildam palus osalejate kommentaari Mihhail Kõlvarti öeldule, et praegune koalitsioon – Keskerakond, Isamaa ja EKRE – oli ainuke võimalus säilitada Eestis ka venekeelne haridus.
Jürgen Ligi sõnul ei vasta see tõele, sest enne praeguse koalitsiooni moodustamist suheldi Keskerakonnast Yana Toomiga ning mõeldi, kuidas saavutada haridusküsimustes kompromissi.
Mailis Repsi sõnul ei sobi Keskerakonnale Reformierakonna lihtsakoelised lahendused, nagu praegune riigikogule esitatud otsustuseelnõu, kus pakutakse välja, et vanuseastmete kaupa minnakse üle eestikeelsele haridusele.
"Kui ainuke eesmärk on sulgeda järgmise nelja-viie aastaga venekeelne kool, siis mina nii lihtsaid lahendusi ei näe, olen selleks liiga kaua haridusminister olnud," ütles ta.
Ligi sõnul on nende plaan teha seda üheksa aasta jooksul ning üleminekuga alustataks järgmise aasta septembris.
Millisena nähakse ühtset haridussüsteemi?
Ladõnskaja-Kubitsa sõnul on erinevates piirkondades eri mured. "Ideaalne oleks, kui kõik lapsed lähevad ühte kooli ja õpivad eesti keeles. Mina loodan, et lapsele jääb ka võimalus säilitada oma keel ja kultuur," märkis ta.
Repsi sõnul on oluline, et lapsevanematele antaks rohkem valikuvõimalusi. "Kui palju oleme me valmis kõike üle selgitama – see on lisatöö õpetajale. See on väga suur väljakutse. Enne kui riigikogus hääletame, peaksime mõtlema, mida see reaalelus tähendab," rääkis ta.
Ossinovski hinnangul on praegune mudel, et gümnaasiumis on eesti keeles õpetatavate ainet osakaal 60-40 eesti keele kasuks, kunstlik. "Kõige fundamentaalsem viga on selles, et põhiliseks probleemiks peetakse keel(eoskus)t, kuid tegelikult on selleks sotsiaalne kapital. Sotsiaalne võrgustik läheb paremaks ainult siis, kui eestlased ja venelased saavad paemini läbi. Meil ei ole õnneks akuutset konflikti, aga kui vaadata elanikkonna omavahelist suhtlust ja kontaktide kvaliteeti, siis on see väga madal, seda on väga vähe. Sellele pannaksegi alus koolis, kus tekivad esmased sotsiaalsed suhted," rääkis ta.
Ligi tõi samuti välja, et kui algtingimused ehk lasteaias ja koolis õpetatav on erinev, on erinevad ka inimsaatused. "Erinev saatus, kehvem tervis, sõprussuhete puudumine, valikuvõimalused, see kõik on see, mida inimarengu aruanne kirjeldab. Eesti keele õpe on naeruväärne asendusjutt," rääkis Ligi.
Ligi sõnul on ideaal kõigi laste koosõpe olenemata emakeelest, teistmoodi ei saagi kultuurilist ja keelelist segregatsiooni lõhkuda.
Ossinovski märkis, et lihtsalt eesti keele õpetamisest peegeldub riigi pikaaegne põhipostulaat, et kui kõik hakkavad rääkima eesti keeles, siis toimub integratsioon iseenesest ja kõik probleemid lahenevad. "Sellel on pikk ajalugu, et peksame eesti keele venelastele pähe ja ongi kõik. Minu hinnangul on see põhimõtteliselt valetpidi lähenemine – eesti keelt peab küll õppima, aga küsimus puudutab suhtevõrgustikke," rääkis ta.
Ladõnskaja-Kubits märkis samuti, et ideaalvariant oleks, kui kõik lapsed õpiksid ühes kooli ning venekeelsed ja eestikeelsed koolid poleks lahutatud.
Toomas Sildam tahtis teada, kas selline ühendkooli mudel saab lähitulevikus teoks.
Mailis Repsi õnul on Ida-Virumaal ja Harjumaal juba näiteid, kus omavalitsused on eesti- ja venekeelse kooli kokku pannud.
Ossinovski sõnl on ida-Virumaa näiteks toomine halb harjumus, mis tapab arutelu ning paneb nentima, et midagi pole võimalik teha. "See et Ida-Viru vajab eripärast lahendust, on kõigile selge. See ei tähenda, et ei peaks mujal Eestis midagi tegema. Meil on (eesti ja vene keelega) eraldi põhikoolid Valgas, Pärnus. Pärnu (venekeelse) kooli õpetaja rääkis mulle, et eestlased ei taha meid," rääkis ta.
Ossinovski sõnul peaks liikuma selle poole, et eesti ja vene keelt rääkivad lapsed saaksid õppida ühe katuse all, kõigepealt osas tundides koos, ühel hetkel võib-olla kõikides.
Ligi sõnul on kõige lihtsam alustada koosolemist lasteaias "Mida varem, seda parem õppida riigikeeles ja võimalikult koos. See on demokraatlik, mitte et partei ütleb, et paneme lapsed kokku," ütles ta.
Kuidas säilitada vene lastel vene keel ja identiteet?
Ossinovski märkis, et see on võtmeküsimusi ning et tema ei jaga seisukohta, et venekeelse hariduse peaks Eestis üldse ära kaotama. "Ma olen ise eestikeelses koolis õppinud, kus vene keelt ei õpetatud, seda õppisin kodus, ja ma tean (vene emakeelega) inimesi, kes on eestikeelses koolis käinud ja ei oska vene keelt sõnagi. Ma arvan, et see on oluline kadu. Ma tahan, et Eestis oleks vähemalt üks kool, kus oleks osa aineid eesti, osa vene keeles, tahaks oma last sinna panna," rääkis ta.
Ossinovski sõnul pole sellises soovis midagi Eesti huvide vastast, kuigi "paljudel poliitikutel hakkavad selles küsimuses käed värisema". "On ka eestlasi, kes tahavad, et nende laps vene keele selgeks saaks," märkis ta.
Ladõnskaja-Kubits ütles, et tal õigus tahta, et tema laps räägib vabalt ka oma ema keelt (vene keelt – toim.), kui lõpetab kooli. "Ma oleksin väga tänulik, kui koolides oleks vabaaine lastele, kes tahavad säilitada oma emakeelt. Sisuliselt seda praegu ei ole. Kodus tegeleme eraldi vene keelega, et ta ei kaotaks seda, mis talle on ema poolt antud," rääkis ta.
Repsi sõnul alustas haridusministeerium mullu projektiga, kus lasteaias on venekeelses rühmas ka üks õpetaja, kes töötab eesti keeles. "See metoodika rakendus 53 rühmas (üle Eesti) ja liigume edasi. See käib puhtalt vabatahtlikkuse alusel," ütles ta.
Ligi sõnul peab vene keele oskus säilima kõigepealt kodus. "Kool saab teha seda, et on kirjandus, keeleõpe, valikained, ja see on kokkuleppe küsimus, kui palju," ütles ta.
Ossinovski märkis, et igal inimesel peab olema võimalik oma keeleline ja kultuuriline identiteet säilitada ja seda juba praktilistel põhjustel: kui kogukond tunneb end ohustatuna, siis inimesed kapselduvad.
Ossinovski märkis ka, et tööd ei tule teha vaid venekeelsete perekondadega, vaid ka eestlastega, sest tihtilugu tundub, et eestikeelsete laste vanemad pole huvitatud, et vene emakeelega lapsed nende võsukestega koos õpiks. "Ta (eestlasest lapsevanem – toim.) mõtleb: äkki mu lapse haridus kannatab, lahendagu need vene asjad seal mujal. Sellisel juhul on lihtne toetada sajaprotsendilist üleminekut eesti keelele, sest see ei puuduta neid, vaid vene koole. Koosõppiv kool aga eeldaks tööd mõlemat poolt ja empaatiat ja solidaarsust," rääkis ta.
Toimetaja: Marko Tooming